pp/kk/e.l.e.l.

2/10/2024

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali avamise puhul toimub 5.–6. oktoobril mitmeid eriüritusi.

Näituse „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ avapäeval 5. oktoobril kell 12 on publik oodatud Kai kunstikeskusesse Maret Sarapu kuraatorituurile. Ringkäik näitusel kestab umbes tund aega ja sissepääs on näituse piletiga. Kuraatorituur on eesti keeles.

Pärast seda, 5. oktoobril kell 13.30–17 on kõik huvilised teretulnud kohtuma triennaalil osalevate kunstnikega. Kunstnike esitluspäeval Kai auditooriumis tutvustavad 12 kunstnikku oma viimase aja põnevamaid loomepraktikaid. Vestlust juhib Keiu Krikmann, töökeel on inglise keel ning päeva sisse kuulub ka kohvipaus.

Osalevad kunstnikud: Liisa Hietanen, Ieva Baltrėnaitė-Markevičė, Jennie McMillen, Lauri Kilusk, Anda Munkevica, Linda Vilka, Ketli Tiitsar, Saara Renvall, Alves Ludovico, Karin Roy Andersson, Arja Kärkkäinen ja Kadi Pajupuu.

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14–16 toimub Kai kunstikeskuses töötuba “Meil on lubatud väsida”. Seda viib läbi läti kunstnik Linda Vilka, kelle looming keskendub vaimse ja füüsilise väsimusega seotud teemadele. Töötoas osalejad saavad kanda oma väsimuse lõuendile, kasutades selleks kivikestega maalimiskomplekte. Osalejate loodu saab hiljem osaks suuremast ühistööst.

Töötuba on avatud kõigile – varasemad kunstialased teadmised pole vajalikud. Töötuba sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele, pakkudes suurepärast võimalust perega koos aega veeta. Töötuba juhendatakse inglise keeles, vajadusel tõlge. Osalemiseks on vajalik näitusepilet ning materjalikulu katteks 5-eurone töötoa pääse. Lisainfo ja registreerimine siin.

Rakenduskunsti triennaali saadab alati ka kirev satelliitprogramm, kuhu kuulub tänavu 20 sündmust.

Triennaali avanädalavahetusel on avatud Madara Keidža ehtenäitus “Birzt Asaras*”, Ulrika Paemurru ehtenäitus “Kiviaja järel”, Indrek Mesi soolonäitus “Hokstol hedga pärelmit jald” ja Tauris Reose soolonäitus “Haiglane joovastus” A-galeriis, Tiina Sarapu ja Maarja Mäemetsa näitus “Tume maa” HOP galeriis, EKA aksessuaari ja köite osakonna tudengite näitus ”Köite(v)ahel” Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus ja Pallase tekstiilitudengite tööde väljapanek “Digi Ann” Texstudios näidiste saalis Baltika kvartalis.

Osana satelliitprogrammist leiab laupäeval, 5. oktoobril kell 12–16 aset performance “Kasutu liikumise uued suunad”, kus kunstnik Rait Rosin ja tema põikajatest mõttekaaslased liiguvad spetsiaalselt selleks puhuks loodud ratastel objektiga vanalinnas ja Põhja-Tallinnas, julgustades kõiki tegema eksirännakuid linnaruumis.

Täpsem info satelliitnäituste kohta on leitav siit.

Näitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on Kai kunstikeskuses avatud 5.10.2024–16.02.2025. Kai kunstikeskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–18.

Järgmised giidituurid näitusel toimuvad 26.10 (koolivaheaja eri!), 9.11, 23.11, 7.12, 11.01, 25.01 ja 15.02, algus alati kell 14.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

15/05/2024

Tallinna rakenduskunsti triennaalile kandideeris sel korral rekordiliselt 470 kunstnikku või kunstnike gruppi. Nende seast valiti välja 28, kelle teoseid saab näha Kai kunstikeskuses oktoobris avataval näitusel „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Kuni mai lõpuni on jätkuvalt oodatud sooviavaldused liitumaks triennaali satelliitprogrammiga.

Näituse kuraator Maret Sarapu sõnul andis sedavõrd aktiivne osavõtt hea ülevaate sellest, mis hetkel Põhjamaade ja Balti riikide kunstiväljal aktuaalne. „Silma jäi põnev materjaliotsing, aeganõudvate tehnoloogiate kasutamine, unustatud või põlatud materjalidele uute kasutusviiside leidmine,“ kommenteeris Sarapu. Kõige rohkem laekus konkursile installatiivseid teoseid, palju oli ka tekstiili või muid kiududest teoseid.

Rakenduskunsti triennaali peanäitusele valiti oma teostega 28 autorit või autorite gruppi, kelle käsitlus konstruktiivsusest intrigeeris kuraatorit enim. Valitud kunstnikud (tähestikulises järjekorras) on: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Hanne Haukom (Norra), Liisa Hietanen (Soome), Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė (Leedu), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti) ning ühise teosega esindatud kunstnikud Ellisif Hals, Yuvia Maini ja Cassius Lambert (Rootsi ja Norra).

Sel korral olid peanäituse konkursist oodatud osa võtma kunstnikud Balti- ja Põhjamaadest. Kõige aktiivsemat huvi näitasid üles soomlased, kust laekus 118 osalemissoovi. Eestist tuli 102, Rootsist 81, Norrast 64, Lätist 40 ja Leedust 39 osalussoovi. Tagasihoidlikum oli huvi Taanist ja Islandist ning mitmel juhul oli kunstnike gruppides liikmeid mitmest riigist.

Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ toimub Kai kunstikeskuses 5. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025.

Tavapäraselt saadab rakenduskunsti triennaali peanäitust ka mahukas satelliitprogramm, kuhu kuuluvad näitused, installatsioonid, performance’id ja muud ettevõtmised, mis haakuvad triennaali teemaga ja aitavad rakenduskunstile laiemat tähelepanu tõmmata.

Infot satelliitprogrammi sobivate tegevuste kohta oodatakse 31. maini 2024, osalemissoovist teada andmiseks tuleks ära täita vorm siin.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mille eesmärgiks on aidata kaasa aktuaalsete teemadega tegeleva rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

22/01/2024

Tallinna rakenduskunsti triennaal kuulutab välja avatud konkursi, et leida osalejaid triennaali tänavusele peanäitusele „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Samuti on oodatud sooviavaldused, löömaks kaasa triennaali sügistalvises satelliitprogrammis.

Järjekorras juba 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusele oodatakse kunstnikke Balti- ja Põhjamaadest. Näitus pannakse kokku avatud konkursile laekunud tööde ja kuraatori poolt otse kutsutud kunstnike teoste põhjal.

Seekordse triennaali kuraatoriks on klaasikunstnik Maret Sarapu, kes on fookusteemaks valinud konstruktiivsuse, ülesehitamise, lahenduste suunas liikumise. „Minu jaoks on konstruktiivsus eeskätt valmisolek eksperimenteerida, otsida ootamatut koostööd, uuendada ja luua midagi uut,“ sõnab kuraator. „Konstruktiivsus võib ilmneda siis, kui vahendeid on vähe, energia on otsakorral või kui on teadvustatud üksteise säästmise vajadus. Samas võib see olla ka loomupärane mõtteselgus. Konstruktiivsus ei ole “osutamine ühiskonna valupunktidele” ja siis pidama jäämine, punkti panemine. Seega ootame näitusele töid, mis näitavad meile isiklikke või kollektiivseid võtteid lahenduste suunas liikumisel.“

Avatud konkursist on oodatud osa võtma nii üksikisikud kui ka grupid rakenduskunsti erinevatest valdkondadest. Näitusele on oodatud tööd nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Täpsem info konkursi tingimuste ja tänavuse triennaali teemafookuse kohta on leitav SIIT. Osalemissoove triennaali peanäitusele oodatakse kuni 15. märsini 2024 ning oma töö saab esitada Typeformi keskkonna kaudu SIIN.

Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ avatakse Kai kunstikeskuses 4. oktoobril 2024 ning see jääb avatuks 16. veebruarini 2025.

Tavapäraselt saadab rakenduskunsti triennaali peanäitust ka satelliitprogramm, kuhu kuuluvad näitused, installatsioonid, performance’id ja muud ettevõtmised, mis haakuvad triennaali teemaga ja aitavad rakenduskunstile laiemat tähelepanu tõmmata.

Infot satelliitprogrammi sobivate tegevuste kohta on oodatud 15. maini 2024 meiliaadressil info@trtr.ee. Välja palutakse tuua sündmuse toimumise aeg, koht ja lühikirjeldus. Rakenduskunsti triennaal paneb saabunud ettepanekute põhjal satelliitprogrammi kava kokku hiljemalt 2024. aasta sügiseks. Trienaal tutvustab satelliitprogrammi oma kanalites ja teavitustegevuses, ent ei saa paraku pakkuda projektidele (kaas)rahastust.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mille eesmärgiks on aidata kaasa aktuaalsete teemadega tegeleva rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

20/04/2021

Mai lõpus algav 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja oma satelliitprogrammi kuuluvad sündmused. Enam kui kahekümne näituse seas on ehte- ja klaasikunsti, kohaspetsiifilisi installatsioone ja eri kunstiliike siduvaid ettevõtmisi. Praegusele ajale iseloomulikult on mitmeid aknanäitusi ning programm hoitakse paindlikuna.

“Hea meel on tõdeda, et vaatamata ebakindlatele oludele on satelliitprogramm mahukas ja kunstnikud on välja tulnud nutikate lahendustega,” sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen. “Kunstnikuks olemise juurde käib maailma tõlgendamine oma loomingu kaudu, ent oluline on ka võimalus seda publikuga jagada. Usun ja loodan, et ka publikul on tekkinud suur nälg kultuuri järele.”

Rakenduskunsti triennaali seekordseks teemaks on läbikumavus ning mitmed näitused on saanud inspiratsiooni just sellest. Nii näiteks kerkib Noblessneri piirkonda mai lõpus installatsioon In-Tangible (autoriks Federica Cogliandro ja Tauris Reose) ning Eesti Kunstiakadeemia magistritudengite grupinäitusel Balti manufaktuuris käsitlevad teemat ehte-, sepakunsti-, klaasi- ja keraamikatudengid (näitus „Fantasmagooria“).

Isikunäitustega on esindatud ehtekunstnikud Darja Popolitova (Hobusepea galerii), Kristiina Laurits (Hop galerii), Jaan Pärn (Meistrite Hoovi galerii), Marta Boan (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigalerii). Põnevas kohas ja väärikas koosluses saab Laboratooriumi tänava kabelis näha installatiivses seades objekte ja ehteid Kadri Mälgult, Julia Maria Künnapilt ja Kai Koppelilt. Luha tänava garaažis näitavad oma töid ehtekunstnikud Triin Kukk ja Merlin Meremaa. A-Galerii akendel ja Seifis toovad oma värsked tööd publiku ette 18 kunstnikku meilt ja mujalt.

Klaasikunsti ühendavad liitreaalsusega Rait Prääts ja Gleb Divov Okapi galeriis. Sulatustehnikas objekte ja ehteid näitab Kunstiakna galeriis Kai Kaljo. Triennaaliga samal ajal on Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis üleval klaasikunstnike Tiina Sarapu ja Ivo Lille näitused.

Veel kuulub rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi Riste Laasbergi gobelääninäitus Viimsi Jaakobi Kirikus, Katariina Gildi stuudiote akendenäitus ning kunstiakadeemia keraamika- ja klaasikunsti tudengite näitus Salme kultuurikeskuses.

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Kumab läbi“ plaanitakse avada 29. mail Kai kunstikeskuses ning see jääb avatuks 15. augustini. Seekordset näitust kureerib Taani kunstiajaloolane ja klaasikunstnik Stine Bidstrup, kes on näitusele valinud töid 22 kunstnikult üle maailma. Kui triennaali peanäitus on rahvusvaheline, siis satelliitprogramm annab võimaluse pöörata tähelepanu just kohalikule kunstimaastikule, andes külastajale laiema pildi kaasagsest rakenduskunstist ja selles sfääris tegutsevatest kunstnikest Eestis.

Satelliitprogrammi sündmused jäävad maikuusse ning suvekuudele, täpne avamiste ajakava sõltub riigis kehtivatest piirangutest ning tehakse teatavaks esimesel võimalusel.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

05/01/21

Tallinna rakenduskunsti triennaal pikendab nädala võrra tähtaega, mil ootab infot oma satelliitprogrammi sobituvate sündmuste kohta. Seekordse triennaali teemaga (läbikumavus) haakuvate näituste või muul moel rakenduskunsti valdkonda tutvustavate ettevõtmiste kohta oodatakse infot neljapäeva, 14. jaanuarini. Palun saatke oma sündmuse toimumise aeg, koht ja lühikirjeldus aadressile info@trtr.ee.

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Kumab läbi” avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021 ning see jääb avatuks 15. augustini 2021. Satelliitprogrammi sobivad näitused, performance’id, installatsioonid ja muud ettevõtmised, mis toimuvad Tallinnas selle aasta mai algusest augusti lõpuni. Triennaal tutvustab satelliitprogrammi oma kanalites ja teavitustegevuses, ent ei saa paraku pakkuda projektidele (kaas)rahastust.

Seekordse triennaali peanäituse paneb kokku kuraator, Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup, kes valis sinna teosed 24 kunstnikult üle kogu maailma. Näitus hõlmab rakenduskunsti eri valdkondi ja keskendub läbikumavuse loomingulisele ja kriitilisele potentsiaalile kaasaegses rakenduskunstis. Eesti kunstnikest teevad triennaali peanäitusel kaasa Linda Aasaru, Eeva Käsper, Sandra Kosorotova, Julia Maria Künnap, Eve Margus Villems, Helena Tuudelepp ja Hanna-Maria Vanaküla.

Eelmise, 2017. aastal toimunud Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitust saatvasse satelliitprogrammi kuulus 26 näitust, performance’it, avatud stuudiot ja installatsiooni üle Tallinna. Triennaali peanäitust külastas kolme kuu jooksul ligi 5000 inimest, koos satelliitprogrammiga sai triennaalist osa hinnanguliselt 30 000 inimest.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

29/10/2020

Järgmisel aastal toimuv 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal ootab kunstnikke kaasa lööma satelliitprogrammis. Infot triennaali teemaga haakuvate näituste või muul moel rakenduskunsti valdkonda tutvustavate ettevõtmiste kohta oodatakse 7. jaanuarini 2021.

Satelliitprogrammi sobivad triennaali esinaise Merle Kasoneni sõnul näitused, performance’id, installatsioonid ja muud ettevõtmised, mis toimuvad Tallinnas järgmise aasta mai algusest augusti lõpuni. “Triennaali peanäitust saatev satelliitprogramm võimaldab rakenduskunsti valdkonnale rohkem tähelepanu tõmmata,” sõnas Merle Kasonen. “Publikule avaneb kogu programmi külastades laiem pilt kaasaegse rakenduskunsti hetkeseisust, sellest, millega erinevates meediumites töötavad kunstnikud tegelevad ning mis on olulised suunad. Ühtse programmi kaudu saab külastaja parema ülevaate toimuvast ning erinevate sündmuste kaudu võimendub ja mitmekesistub saadud elamus.”

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Kumab läbi” avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021 ning see jääb avatuks 15. augustini 2021. Satelliitprogramm kestab maist augustini.

Triennaali peanäituse paneb kokku kuraator, Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup, kes valis sinna teosed 24 kunstnikult üle kogu maailma. Näitus hõlmab rakenduskunsti eri valdkondi ja keskendub läbikumavuse loomingulisele ja kriitilisele potentsiaalile kaasaegses rakenduskunstis. Eesti kunstnikest teevad triennaali peanäitusel kaasa Linda Aasaru, Eeva Käsper, Sandra Kosorotova, Julia Maria Künnap, Eve Margus-Villems, Helena Tuudelepp ja Hanna-Maria Vanaküla.

Eelmise, 2017. aastal toimunud Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitust saatvasse satelliitprogrammi kuulus 26 näitust, performance’it, avatud stuudiot ja installatsiooni üle Tallinna. Triennaali peanäitust külastas kolme kuu jooksul ligi 5000 inimest, koos satelliitprogrammiga sai triennaalist osa hinnanguliselt 30 000 inimest.

Infot 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi sobivate ettevõtmiste kohta oodatakse 7. jaanuarini 2021 aadressile info@trtr.ee. Palume välja tuua sündmuse toimumise aeg, koht ja lühikirjeldus. Rakenduskunsti triennaal paneb saabunud ettepanekute põhjal satelliitprogrammi kava kokku 2021. aasta alguses. Trienaal tutvustab satelliitprogrammi oma kanalites ja teavitustegevuses, ent ei saa paraku pakkuda projektidele (kaas)rahastust.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

Veel vaid 23. juulini saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali rahvusvahelist peanäitust “Ajavahe. Time Difference”. Laupäeval, 15. juulil ootab ees giidituur ning esmaspäeval, 17. juulil avatakse viimane satelliitprogammi näitus.

Koos giidiga saab näitust “Ajavahe. Time Difference” uudistada 15. juulil kell 12, kui leiutaja ja tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu avab 49 teose tausta mänguliste ja kaasavate meetoditega. Giidituur kestab umbes tunni. Osalemiseks tuleb osta muuseumipilet, mille eest saab külastada ka Eesti tarbekunsti uut ja uhket püsinäitust muuseumi teisel korrusel.

Karin Kalman. Ideaalmaastik. Foto: Tiit Rammul

Rakenduskunsti triennaali saatva satelliitprogrammi viimase näitusena avatakse esmaspäeval, 17. juulil HOP galeriis Karin Kalmani puupõletusele pühendatud keraamikanäitus “Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi”. Karin Kalmani sõnul on maa, vee, puu ja tule looming ühelt poolt ammendamatu inspiratsiooniallikas, teiselt aga tema tööde teostamise otsesed vahendid. “Maa annab materjali, vesi ja tuli tööriistad, puit energia ja glasuuri,” sõnab Kalman. 1. augustini avatuks jääval näitusel HOP galeriis saab näha erinevates puuahjudes põletatud töid ja seda, milliseid efekte võivad anda ühed ja samad glasuurid.

7. Tallinna rakenduskunsti triennaal keskendub ajale – selle tajumise subjektiivsusele ja tasakaalu leidmise keerukale kunstile. Kui muidu teevad rakenduskunstnikud ikka “praktilisi” asju, millega “päris maailmas” ka midagi peale on hakata, siis triennaali peanäitusele valitud tööde puhul on rakenduslikkus tagaplaanil ning oluline on idee ja selle mõjus esitusviis. “Kunstnikud mõtestavad aega läbi materjali, mida nad kõige paremini tunnevad,” võtab teema kokku triennaali esinaine Merle Kasonen.

Vaade peanäitusel “Ajavahe. Time Difference”. Foto: Paul Kuimet

Triennaali peanäitusel “Ajavahe. Time Difference” on esindatud 49 kunstnikku 19 riigist. Rahvusvaheline žürii valis need välja 256 laekunud idee seast, valitute seas on ehte-, klaasi- ja tekstiilikunstnikke, keraamikuid, seppi ja eri distsipliine omavahel kombineerivaid loojaid. Eesti kunstnikest on näitusel oma töödega väljas Aet Ollisaar, Ivo Lill, Katrin Kabun, Krista Leesi, Maarit Helistvee, Nils Hint, Pille Kaleviste, Villu Plink ja Silja Saarepuu, Tanel Veenre, Eero Kotli ja rühmitus OTSE! (Annika Kedelauk, Nils Hint, Rainer Kaasik-Aaslav).

Näitus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai 17) jääb avatuks 23. juulini, muuseum ootab külastajaid kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

Rakenduskunsti triennaal saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitalile, Hasartmängumaksu Nõukogule, Tallinna Kultuuriametile, DHL Estoniale, Raitwoodile, Espakile, Tuumik Stuudiole, trükikojale Paar, Pitzer Kolledžile USAst, Norwegian Craftsile, Kuninglikule Norra Saatkonnale ja paljudele teistele headele inimestele ja organisatsioonidele.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

Juunis avatakse triennaali sateliitprogrammis ehtekunstnik Sarah Johnstoni isikunäitus ja tekstiilikunstnike grupi RXII ühisnäitus. Ksenja Kuligina avatud keraamikastuudios saab ka ise kätt proovida.

Sarah Johnstoni näitus “Armastajad ajas” on HOP galeriis avatud 1.-20. juunini. Näha saab 3D ehteseeriat “Kahendsüsteemid” ja digitaalmaali “Magades Vilhoga”. Sarah Johnston on Austraalia päritolu kunstnik ja disainer, kes elab hetkel Tallinnas ja õpib Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Tema teosed resoneeruvad sotsiaalmeedias toimuva suhtlusega.

Alates 22. juunist esitleb HOP galerii 21 aastat tagasi Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud tekstiilikunstnike loomingut. Näitusel “RXII. Kollaaž. 21 aastat hiljem” on esindatud Christel Allik, Mari Haavel, Kertu Sillaste, Riste Laasberg, Piret Valk ja Siiri Minka. Nii mõnigi neist kasutab tekstiilitehnikate kõrval ka teisi kunstimeediume, seega on tegemist kollaažiliku, mitmekihilise ja põneva kooslusega ühe kursuse kunstnike loomingust. Näha saab maali-, illustratsiooni- ja trükitehnikaid ning gobelääne. Näitus jääb avatuks 11. juulini.

Praktilisemat kaasalöömise võimalust pakub Ksenja Kuligina, kes avab 5.-16. juunini oma keraamikastuudio uksed (Tartu mnt 51-8a). Ksenja tutvustab keraamika aeganõudvaid tööprotsesse ja soovijad saavad ka ise kunsti teha. Õnnestunud asjad võib jätta stuudiosse põletamisse ja hiljem endale saada (põletamine sümboolse tasu eest, proovimine tasuta). Keraamikastuudio ootab külastajaid E-R kell 12-18 ja L-P kell 12-16.

Kunstinäituste vahepeal soovitame jalga puhata mõnes 17-st Tallinna kohvikust, kus pakutakse kohvi ja koogi kõrvale ka klaasikunsti. Projektis “Klaasikunst kohvikus. Ajavahe” kaasa löövaid kohvikuid ja kunstnikke saad täpsemalt avastada siit.

Varem avatud rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi näitustest võib juuli lõpuni vaadata ehtekunstnik Jaan Pärna isikunäitust “Õhku täis” ning tutvuda unikaalse kohvikumööbli seeriaga “plasticina/plastiliin” Eesti kaasaegse kunsti muuseumi kohvikus (Põhja pst 35).  Rio de Janeiros ja Tallinnas baseeruva duo Retz&Sööt loodud kohvikumööbli seeria materjalina on duo kasutanud äraviskamisele minevat nõukogudeagset mööblit.

7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis üleval 23. juulini 2017. Näitust saab uudistada ka koos giidiga, eestikeelsed ringkäigud toimuvad 17.06, 1.07 ja 15.07 kell 12.00, juhendajaks tekstiilikunstnik ja leiutaja Kadi Pajupuu. Viimane venekeelne giidituur Laura-Marija Brunova juhendamisel leiab aset 8.07 kell 12. Giidituur kestab umbes tunni ja osalemiseks tuleb osta muuseumipilet.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.
AJA näitajad. Foto: Mariliis Kapp

Juuli lõpuni kestva 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammis esitlevad maikuus oma värsket loomingut ehtekunstnik Sofia Hallik ja moedisainer Sandra Kossorotova, grupinäitused teevad EKA keraamika, klaasi-, ehte- ja sepakunsti tudengid.

Sarnaselt triennaali peanäitusele “Ajavahe. Time Difference” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tegelevad ka kõik satelliitprogrammi näitused aja ja selle erineva tajumisega.

15. mai õhtul avatakse Hop galeriis Sandra Kossorotova näitus “Krooniline ajutisus”. Autori sõnul vaatleb ta näitusel vaimset tervist poliitilises ja ideoloogilises, mitte aga niivõrd privaatses ja bioloogilises kontekstis. Esitlusele tulevad tekstiiliteosed, mis valmisid kunstniku hiljutise praktika käigus Glasgow kunstiülikooli tekstiili digitrüki keskuses. Näitus jääb avatuks 30. maini.

Ehtekunstnik Sofia Halliku näitus “Born-Digitals vol 2” Draakoni galeriis keskendub sellele, kuidas küberruum ja digitaalne tehnoloogia mõjutavad ehtekunsti ja kuidas tehnoloogia võimaldab virtualiseerida ehete füüsilist vormi. Näitus on avatud 12. maist 2. juunini.

Vaat(l)us. Liina Lelovi töö “Mask”. Autori foto.

Lühikest aega ja põnevates kohtades tutvustavad oma loomingut ka Eesti Kunstiakadeemia II kursuse keraamika, klaasi-, ehte- ja sepakunsti tudengid.

Vene teatrisse tasub sammud seada ehte- ja sepakunsti austajatel. 18. mail avataval näitusel “Vaat(l)us” uurivad EKA tudengid kõikide meelte abil inimest, tema käitumismustreid ja igapäevarituaale. Valminud kehaehetes kasutatud materjalid on raud, klaas, siid, tuhk, messing, väärispuit, portselan ja vääriskivid. Näitus jääb avatuks 4. juunini.

Keraamikatudengid on oma tööde esitlemiseks valinud Rotermanni kvartalis asuva Jahulao (Rotermanni 8) ning ootavad kõiki oma töödega tutvuma 19. maist 31. maini.

Eile.Täna.Homme. Marie Järva töö “Armutu kadedus”

Klaasikunsti tudengite väljapanek “Eile.Täna.Homme. vol 2” EKA fuajee galeriis (Estonia pst 7) on avatud 16. maist 20. maini.

Aprillis avatud rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi näitustest saab veel vaid selle nädala lõpuni osa Marit Ilisoni isikunäitusest “Ootamine” Vaal galeriis, Julia Maria Künnapi ehtenäitusest “Elu ja surma küsimus” Niguliste muuseumis ja asuurkeraamikute pakutavast ruumikogemusest nimega “Kulg” Loewenchede tornis. Eesti Moekunstnike Ühenduse kirjanduslik moenäitus “Kõik, mis tuleb, tuleb selle pärast, mis on olnud” on Kastellaanimaja galeriis Eduard Vilde muuseumis avatud 31. maini.

7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis üleval 23. juulini 2017. Näitust saab uudistada ka koos giidiga, eestikeelsed ringkäigud toimuvad 20.05, 03.06, 17.06, 01.07 ja 15.07 kell 12.00, juhendajaks tekstiilikunstnik ja leiutaja Kadi Pajupuu. Venekeelsed giidituurid Laura-Marija Brunova juhendamisel leiavad aset 03.06 kell 14 ja 08.07 kell 12. Giidituur kestab umbes tunni ja osalemiseks tuleb osta muuseumipilet.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.
Foto: Liina Lõõbas

Sel nädalal läheb lahti 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogramm, kuhu kuulub 26 näitust, performance’it, avatud stuudiot ja installatsiooni üle Tallinna.

Aprillist augustini kestev satelliitprogramm täiendab triennaali rahvusvahelist peanäitust „Ajavahe. Time Difference”, mis avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21. aprillil. Esimeste satelliitprogrammi näitustena asuvad aega mõtestama ehte-, sepa- ja tekstiilikunstnikud, avatakse näitused „Armour”, „Ajatelg” ja „Vahet pole”.

Kontseptuaalne ehte- ja sepakunsti näitus „Armour” esitleb kaasaegseid tõlgendusi keskaegsest soomusrüüst või turvisest, uurides kehaehete ja  -objektide kaudu indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunnet praegusel pineval ajal. Näitus Kiek in de Kökis avatakse 7. aprillil ja see jääb lahti 14. maini. Esindatud on 25 noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstniku tööd.

Vaibakunstnike rühmitus “Vaba tahe” eksponeerib läbilõiget viimase 20 aasta jooksul loodud teostest ning küsib, kuidas sobitub töömahukas autorivaip kõikesuutvasse digitehnoloogia ajastusse. Juubelinäitus „Ajatelg” Arhitektuuri- ja Disainigaleriis (Pärnu mnt 6) on avatud 7.–23. aprillini, nädalavahetustel on kunstnikud ka isiklikult kohal.

Kolmanda satelliitprogrogrammi näitusena saab alates sellest nädalast tutvuda EKA tekstiilidisaini tudengite näitusega „Vahet pole”. Tudengid eksperimenteerivad erinevate tekstiilitrükitehnikatega, ühendavad tekstiilitrükki ja animatsiooni ning pööravad oma töödes tähelepanu ka uuskasutusele. Näitus jääb EKA fuajee galeriis (Estonia pst 7) avatuks 2. maini.

Ülejäänud satelliitprogrammi näitustega saab tutvuda siin. Teiste seas on tulekul näiteks Marit Ilisoni, Julia Maria Künnapi, Jaan Pärna ja Sandra Kossorotova isikunäitused, Eesti Kunstiakadeemia klaasi-, keraamika- ja ehtekunsti eriala tudengite väljapanekud, Eesti Moekunstnike Ühenduse näitus ning klaasikunstnike erinevaid Tallinna kohvikuid hõlmav projekt.

Anu Almik