pp/kk/e.l.e.l.

2/10/2024

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali avamise puhul toimub 5.–6. oktoobril mitmeid eriüritusi.

Näituse „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ avapäeval 5. oktoobril kell 12 on publik oodatud Kai kunstikeskusesse Maret Sarapu kuraatorituurile. Ringkäik näitusel kestab umbes tund aega ja sissepääs on näituse piletiga. Kuraatorituur on eesti keeles.

Pärast seda, 5. oktoobril kell 13.30–17 on kõik huvilised teretulnud kohtuma triennaalil osalevate kunstnikega. Kunstnike esitluspäeval Kai auditooriumis tutvustavad 12 kunstnikku oma viimase aja põnevamaid loomepraktikaid. Vestlust juhib Keiu Krikmann, töökeel on inglise keel ning päeva sisse kuulub ka kohvipaus.

Osalevad kunstnikud: Liisa Hietanen, Ieva Baltrėnaitė-Markevičė, Jennie McMillen, Lauri Kilusk, Anda Munkevica, Linda Vilka, Ketli Tiitsar, Saara Renvall, Alves Ludovico, Karin Roy Andersson, Arja Kärkkäinen ja Kadi Pajupuu.

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14–16 toimub Kai kunstikeskuses töötuba “Meil on lubatud väsida”. Seda viib läbi läti kunstnik Linda Vilka, kelle looming keskendub vaimse ja füüsilise väsimusega seotud teemadele. Töötoas osalejad saavad kanda oma väsimuse lõuendile, kasutades selleks kivikestega maalimiskomplekte. Osalejate loodu saab hiljem osaks suuremast ühistööst.

Töötuba on avatud kõigile – varasemad kunstialased teadmised pole vajalikud. Töötuba sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele, pakkudes suurepärast võimalust perega koos aega veeta. Töötuba juhendatakse inglise keeles, vajadusel tõlge. Osalemiseks on vajalik näitusepilet ning materjalikulu katteks 5-eurone töötoa pääse. Lisainfo ja registreerimine siin.

Rakenduskunsti triennaali saadab alati ka kirev satelliitprogramm, kuhu kuulub tänavu 20 sündmust.

Triennaali avanädalavahetusel on avatud Madara Keidža ehtenäitus “Birzt Asaras*”, Ulrika Paemurru ehtenäitus “Kiviaja järel”, Indrek Mesi soolonäitus “Hokstol hedga pärelmit jald” ja Tauris Reose soolonäitus “Haiglane joovastus” A-galeriis, Tiina Sarapu ja Maarja Mäemetsa näitus “Tume maa” HOP galeriis, EKA aksessuaari ja köite osakonna tudengite näitus ”Köite(v)ahel” Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus ja Pallase tekstiilitudengite tööde väljapanek “Digi Ann” Texstudios näidiste saalis Baltika kvartalis.

Osana satelliitprogrammist leiab laupäeval, 5. oktoobril kell 12–16 aset performance “Kasutu liikumise uued suunad”, kus kunstnik Rait Rosin ja tema põikajatest mõttekaaslased liiguvad spetsiaalselt selleks puhuks loodud ratastel objektiga vanalinnas ja Põhja-Tallinnas, julgustades kõiki tegema eksirännakuid linnaruumis.

Täpsem info satelliitnäituste kohta on leitav siit.

Näitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on Kai kunstikeskuses avatud 5.10.2024–16.02.2025. Kai kunstikeskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–18.

Järgmised giidituurid näitusel toimuvad 26.10 (koolivaheaja eri!), 9.11, 23.11, 7.12, 11.01, 25.01 ja 15.02, algus alati kell 14.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

2/10/2024

Laupäeval, 5. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Tänavuse triennaali fookuses on kunstnikud Balti- ja Põhjamaadest, kes esitlevad oma nägemust sellest, mil moel võib konstruktiivsus avalduda kunstis ja olla selle kaudu abiks ka elus.

Näituse kuraator on Maret Sarapu, kes valis 28 osalevat kunstnikku või kunstnike kooslust välja avatud konkursile laekunud 470 ettepaneku seast.

„Soovisin esile tuua, millised on kunsti võimalused käsitleda ka raskemaid teemasid, pakkuda lohutust, lootust ja uusi vaatenurki,” kirjeldas Maret Sarapu teemavalikut. “Mind huvitas, kuidas olla nii kunstis kui ka elus laiemalt loov ja lahendustele suunatud, eksperimenteeriv ning avatud uuele.”

Kuraatorit paelus ka käelise tegevuse maandav roll. „Rakenduskunstide ja käelise tegevuse poole pöördutakse sageli maanduse otsimiseks. Nn kätega mõtlemine aitab intuitiivselt jõuda lahendusteni, mis ei pruugi verbaalses või abstraktses mõtlemises esile tulla,“ sõnas ta.

Näitusele valitud loojaid ühendab tema sõnul mängulisus ja katsetamisjulgus, aga ka värske ning hooliv pilk materjalile ja selle elukaarele. Samuti on kuraatori sõnul palju tunda muret kestlikkuse ja selle pärast, kuidas hoida inimest ning tema vaimset tasakaalu.

Näitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on Kai kunstikeskuses avatud 5.10.2024–16.02.2025. Kai kunstikeskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–18.

Giiditurid näitusel toimuvad 5.10 algusega kell 12 ja järgmistel kuupäevadel algusega kell 14: 26.10 (koolivaheaja eri!), 9.11, 23.11, 7.12, 11.01, 25.01 ja 15.02.

Rakenduskunsti triennaali saadab ka kirev satelliitprogramm 20 sündmusega, täpsem ülevaade toimuvast siin.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel esindatud kunstnikud on: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Hanne Haukom (Norra), Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė (Leedu), Liisa Hietanen (Soome), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti) ning ühise teosega esindatud kunstnikud Ellisif Hals, Yuvia Maini ja Cassius Lambert (Rootsi ja Norra).

Näituse kujundas Kärt Maran ja seadsid üles Tõnu Narro, Mihkel Lember ja Arvi Anderson. Triennaali tänavuse graafilise disaini autor on Laura Pappa.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mille eesmärgiks on aidata kaasa aktuaalsete teemadega tegeleva rakenduskunsti arengule. Triennaali korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, DHL Express Estonia AS, OnTheGoSystems, Puumerkki, Raitwood ja MULL°.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

20/09/2024

Seekordse Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäituse „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ tunnuskujunduse lõi graafiline disainer Laura Pappa, kes tõstab selles aukohale julguse ja lusti katsetada.

„Seekordse triennaali teemaga seostan paljuski just loomeprotsessi algusetappi, mis disaineri vaatenurgast on tihti ka kõige põnevam osa,“ kirjeldas Laura Pappa oma töö lähtepunkti. „Minu jaoks seostuvad näituse pealkirja ehk konstruktiivsuse õrnade joontega märksõnad nagu katsetamine, ajutisus, muutlikkus, lahenduslikkus, otsingulisus. Kujundusega tahtsingi edasi anda ennekõike otsingulisust ja liikuvust.“

Triennaali kujunduselementides on kasutatud kollaaže näitusele tulevatest töödest, tõstes nõnda esile materjalide, tehnikate ja lähenemisviiside paljususe kaasaegses rakenduskunstis.

„Näitusele jõudnud tööde valik oli tänavu väga põnev ja eklektiline, mistõttu tundus huvitav erinevate tööde ja kujundite sümbioosis kujutamine,“ lisas Pappa.

Laura Pappa on Amsterdamis tegutsev graafiline disainer, kes on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie-nimelises magistriprogrammis Arnhemis.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

15/05/2024

Tallinna rakenduskunsti triennaalile kandideeris sel korral rekordiliselt 470 kunstnikku või kunstnike gruppi. Nende seast valiti välja 28, kelle teoseid saab näha Kai kunstikeskuses oktoobris avataval näitusel „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Kuni mai lõpuni on jätkuvalt oodatud sooviavaldused liitumaks triennaali satelliitprogrammiga.

Näituse kuraator Maret Sarapu sõnul andis sedavõrd aktiivne osavõtt hea ülevaate sellest, mis hetkel Põhjamaade ja Balti riikide kunstiväljal aktuaalne. „Silma jäi põnev materjaliotsing, aeganõudvate tehnoloogiate kasutamine, unustatud või põlatud materjalidele uute kasutusviiside leidmine,“ kommenteeris Sarapu. Kõige rohkem laekus konkursile installatiivseid teoseid, palju oli ka tekstiili või muid kiududest teoseid.

Rakenduskunsti triennaali peanäitusele valiti oma teostega 28 autorit või autorite gruppi, kelle käsitlus konstruktiivsusest intrigeeris kuraatorit enim. Valitud kunstnikud (tähestikulises järjekorras) on: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Hanne Haukom (Norra), Liisa Hietanen (Soome), Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė (Leedu), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti) ning ühise teosega esindatud kunstnikud Ellisif Hals, Yuvia Maini ja Cassius Lambert (Rootsi ja Norra).

Sel korral olid peanäituse konkursist oodatud osa võtma kunstnikud Balti- ja Põhjamaadest. Kõige aktiivsemat huvi näitasid üles soomlased, kust laekus 118 osalemissoovi. Eestist tuli 102, Rootsist 81, Norrast 64, Lätist 40 ja Leedust 39 osalussoovi. Tagasihoidlikum oli huvi Taanist ja Islandist ning mitmel juhul oli kunstnike gruppides liikmeid mitmest riigist.

Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ toimub Kai kunstikeskuses 5. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025.

Tavapäraselt saadab rakenduskunsti triennaali peanäitust ka mahukas satelliitprogramm, kuhu kuuluvad näitused, installatsioonid, performance’id ja muud ettevõtmised, mis haakuvad triennaali teemaga ja aitavad rakenduskunstile laiemat tähelepanu tõmmata.

Infot satelliitprogrammi sobivate tegevuste kohta oodatakse 31. maini 2024, osalemissoovist teada andmiseks tuleks ära täita vorm siin.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mille eesmärgiks on aidata kaasa aktuaalsete teemadega tegeleva rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali open call’ile laekus 470 osalussoovi. Kõige aktiivsemad olid meie põhjanaabrid soomlased – 118 taotlust, neile järgesid taotlused Eestist (102), Rootsist (81), Norrast (64), Lätist (40), Leedust (39), Taanist (17) ja Islandist (5). Oli ka gruppe liikmetega mitmest riigist. Suur tänu kõigile, oleme aktiivse huvi üle väga rõõmsad.

Kuraator Maret Sarapu teeb näitusele palutud teoste lõppvaliku 12. aprilliks, misjärel võtame ühendust ka kõigi kunstnikega. Nimekirja peanäitusele valitud kunstnikest avalikustame oma kanalites maikuu jooksul.

Esmases kommentaaris laekunud töödele tõi kuraator Maret Sarapu välja aktiivse materjaliotsingu. „Tegeletakse uute sümbiooside katsetamise või uute kasutusviiside leidmisega, otsitakse kohta põlatud või unustatud materjalidele. Näha on muret kestlikkuse, materjali eelneva ja järgneva elukaare pärast,“ sõnas ta.

Palju on kasutatud aeganõudvaid tehnoloogiaid, mis tõstavad esile küsimuse, kas käsitöö kui rahustav tegevus on baasvajadus või luksus. „Aeglases töös võetakse endale aega millegi, kellegi, endaga tutvumiseks, leinaks või palveks,“ näitlikustas ta. Veel jäi silma jäi tsüanotüüpia, žakaarkanga kudumise ja tikkimise populaarsus. Üsna palju laekus videoteoseid.

Materjaliti välja tuues esitati palju tekstiili teoseid. Kõige rohkem oli 470 töö seas siiski installatiivseid teoseid, kus üht ja ainust põhimaterjali on raske esile tuua.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on Kai kunstikeskuses avatud 5. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

22/01/2024

Tallinna rakenduskunsti triennaal kuulutab välja avatud konkursi, et leida osalejaid triennaali tänavusele peanäitusele „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Samuti on oodatud sooviavaldused, löömaks kaasa triennaali sügistalvises satelliitprogrammis.

Järjekorras juba 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusele oodatakse kunstnikke Balti- ja Põhjamaadest. Näitus pannakse kokku avatud konkursile laekunud tööde ja kuraatori poolt otse kutsutud kunstnike teoste põhjal.

Seekordse triennaali kuraatoriks on klaasikunstnik Maret Sarapu, kes on fookusteemaks valinud konstruktiivsuse, ülesehitamise, lahenduste suunas liikumise. „Minu jaoks on konstruktiivsus eeskätt valmisolek eksperimenteerida, otsida ootamatut koostööd, uuendada ja luua midagi uut,“ sõnab kuraator. „Konstruktiivsus võib ilmneda siis, kui vahendeid on vähe, energia on otsakorral või kui on teadvustatud üksteise säästmise vajadus. Samas võib see olla ka loomupärane mõtteselgus. Konstruktiivsus ei ole “osutamine ühiskonna valupunktidele” ja siis pidama jäämine, punkti panemine. Seega ootame näitusele töid, mis näitavad meile isiklikke või kollektiivseid võtteid lahenduste suunas liikumisel.“

Avatud konkursist on oodatud osa võtma nii üksikisikud kui ka grupid rakenduskunsti erinevatest valdkondadest. Näitusele on oodatud tööd nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Täpsem info konkursi tingimuste ja tänavuse triennaali teemafookuse kohta on leitav SIIT. Osalemissoove triennaali peanäitusele oodatakse kuni 15. märsini 2024 ning oma töö saab esitada Typeformi keskkonna kaudu SIIN.

Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ avatakse Kai kunstikeskuses 4. oktoobril 2024 ning see jääb avatuks 16. veebruarini 2025.

Tavapäraselt saadab rakenduskunsti triennaali peanäitust ka satelliitprogramm, kuhu kuuluvad näitused, installatsioonid, performance’id ja muud ettevõtmised, mis haakuvad triennaali teemaga ja aitavad rakenduskunstile laiemat tähelepanu tõmmata.

Infot satelliitprogrammi sobivate tegevuste kohta on oodatud 15. maini 2024 meiliaadressil info@trtr.ee. Välja palutakse tuua sündmuse toimumise aeg, koht ja lühikirjeldus. Rakenduskunsti triennaal paneb saabunud ettepanekute põhjal satelliitprogrammi kava kokku hiljemalt 2024. aasta sügiseks. Trienaal tutvustab satelliitprogrammi oma kanalites ja teavitustegevuses, ent ei saa paraku pakkuda projektidele (kaas)rahastust.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mille eesmärgiks on aidata kaasa aktuaalsete teemadega tegeleva rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

22/07/2021

Kai kunstikeskuses lahti olev näitus „Kumab läbi“ täienes videoklippidega, kus näitusel esindatud kunstnikud avavad oma loomingu tagamaid. Lisaks toimuvad augusti alguses näitusel ringkäigud, millest võtavad osa mitmed Eesti kunstnikud.

Videoklipid, millega 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali rahvusvaheline peanäitus äsja täienes, avavad näituse lähtepunktiks olevat läbikumavuse kontseptsiooni ja ilmestavad, kui erineva nurga alt võib üks ja seesama märksõna kunstnikke käivitada.

Sõna saavad näituse kuraator, Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup ning kunstnikud Linda Aasaru, Hanna-Maria Vanaküla, Erin Dickson, Ditte Hammerstrøm, Helen Lee, Jiyong Lee, Sissi Westerberg ja Wang & Söderström. Paariminutiliste klippidega saab tutvuda triennaali YouTube’is, Kai kunstikeskuse kinosaalis näeb klippe ühtseks 21-minutiliseks filmiks kokku panduna. Klippide autor on Aigar Vals.

Augustis tehakse näitusel “Kumab läbi” ka eesti- ja venekeelseid ringkäike, millest osa võtvad kunstnikud räägivad lähemalt oma loomemeetoditest ja -impulssidest. Kolmapäeval, 4. augustil kell 18 tutvustab näitust ja vestleb disainer Linda Aasaruga kuraatori assistent Keiu Krikmann. Laupäeval, 14. augustil kell 13 osalevad ringkäigul ehtekunstnikud Julia Maria Künnap, Eve Margus-Villems ja Hanna-Maria Vanaküla. Vene keelt kõnelevad inimesed on ringkäigule oodatud laupäeval, 14. augustil kell 15, seda viivad läbi Laura Marija Brunova, kes vestleb ka kunstnik ja disainer Sandra Kosorotovaga.

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel „Kumab läbi” saab näha 21 kunstniku töid, esindatud on kohaspetsiifilised teosed, installatsioonid, klaasist, portselanist või 3D-prinditud objektid, ehted, mööbel jms. Näitus Kai kunstikeskuses Noblessneris jääb lahti 15. augustini, keskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12-19.

Peanäituse kõrval on rakenduskunsti triennaalil ka mahukas satelliitprogramm. Nii saab A-galerii akendel ja Seifis näha ehtekunsti näitusi “Puuduoleku helgusest” ja “Tera” ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis imetleda Marta Boani vastavatud ehtenäitust “Kanda või mitte kanda”. Noblessneri keskväljakul on üleval triennaali teemast lähtuv installatsioon In-Tangible ning augusti alguses avavad oma näitused Kai Kaljo, Darja Popolitova, Triin Kukk ja Merlin Meremaa.

Triennaali korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

16/07/2021

Foto: Hedi Jaansoo

„Kumab läbi“ näituse kujundanud Kärt Maran soovitab teostega tutvumas käia erinevatel aegadel, sest sõltuvalt ilmast ja valgustingimustest tõusevad fookusesse erinevad tööd. Enda lemmikutest rääkides tõdeb ta, et tema positsioon on tugevalt kujundaja oma ning sellest on raske eemalduda. „Pärast näituse paigaldust saab suurest pildist detailirohke tervik ning igal tööl on minu jaoks lisaks töö enda sisule ja vormile ka näituse valmimisega kaasnenud nüansid.“ Oma töö telgitaguseid Kärt Maran intervjuus avabki.

Millistest põhimõtetest näituse kujundusel lähtusid?
Lähtusin eelkõige kuraatori visioonist ning näituse teemast, konkreetsete tööde puhul kunstnike soovidest ja vajadustest ning dialoogi võimaldamisest eri tööde vahel. Kai näituseruum on avar ja võimas ning väga huvitava valgusega – lasin sellel mängida. Ruum ise annab rakenduskunsti triennaalile, mida seni on korraldatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi paekivist võlvidega ruumides, hoopis uue hingamise. Kai muutlik valgus sobis hästi läbikumavuse teemaga. Soovitan käia näitust vaatamas erinevatel aegadel, erinevates valgustingimustes. Vastavalt kellaajale ja ilmale on fookuses erinevad tööd, nad mõjuvad erinevalt. On näiteks suur vahe, kas Heidi Henze portselanskulptuurid on teravas päikesevalguses (mida kunstnik palus) või hajusa valgusega; kas Eeva Käsperi klaasvormide ogad toob välja sätitud ruumivalgus või avaldub klaasi värv päikese käes ning millised tahud ja värvid tõusevad Jiyong Lee klaasvormides erineval hetkel esile.

Kuidas sujus koostöö kuraatoriga?
Kuraatori esmane visioon triennaali peanäituse kujundusest ühtis minu omaga. Leppisime kohe alguses kokku, et näitusekujundus on stiililt n-ö tavapärane kaasaegse kunsti näitus, kus põhirõhk on töödel. Ruum aitab kaasa, ent ei domineeri. Läbikumavad vaheseinad, mis on ainus füüsiline viide näituse teemale, on eelkõige funktsionaalsed ruumijagajad. Valitud materjal kõlab kokku Tuumik Stuudio loodud graafikaga – nii nagu läbi kataloogi kaane kumab köiteselja õmblus, kumab läbi arhitektuursete vaheseinte karkass. Läbikumavad seinad ning näituse pealkirja graafiline kujundus on visuaalne sissejuhatus teemasse, edasi saab süveneda teostesse.

Millised olid märksõnad, millele loodud kujundus sinu peas vastama pidi?
Kaasaegse kunsti näitus, n-ö valge kuup. Stine Bidstrupi valitud kunstnike kooslus ei vaja tegelikult eesliidet rakenduskunst, tahtsin ka näituse kujundusega fookust sellelt terminilt kõrvale juhtida. Nii nagu iga kunstivaldkond on pidevas muutumises, on seda ka tarbekunst. Viimastel aastatel muutub piir rakenduskunsti ja kaasaegse kunsti vahel üha ebaolulisemaks ning n-ö ülejooksikuid on mõlemas suunas. Klassikalist rakenduskunsti või tarbekunsti terminit asendab eesti kõnekeeles viimasel ajal pigem disain (mitte et see oleks terminoloogiliselt täpne või asjakohane). Rakenduskunsti piirid aga hajuvad. Kuigi näitus “Kumab läbi” oma sisult ise rakenduskunsti eesliidet ei vaja, on järjepidevuse huvides siiski tore, et triennaal tervikuna seda nime kannab.

Mil määral muutis plaane päris elu ehk see, kui tööd juba kohal olid?
Selle näituse puhul pidin tegema ebatavaliselt palju muudatusi. Tavaliselt täpsustan kohapeal mõne teose asetust, seekord tuli ruum mitu korda ümber mängida, nii plaanil kui ka hiljem installatsiooni käigus. Oli paar üllatust töid kastist välja võttes, kus foto oli jätnud teosest teistsuguse mulje, mõned ebakõlad mõõtudega ning muud tehnilist laadi ootamatused. Olin seekord ettevalmistustöös eriti põhjalik, et installatsiooniperiood liiga pingeline ei oleks, ning seetõttu sai ka ootamatustega suhteliselt rahulikult tegeleda. Ei olnud võimalik lihtsalt ühe-kahe töö asukohta muuta – kui peab muutma, siis tuleb muuta kogu ansamblit, et tööde omavahelised suhted säiliks. Vaatamata mitmele ümberkorraldusele suutsime säilitada algselt planeeritud dialoogi tööde vahel ning kuna triennaalil oli lihtsalt suurepärane installatsioonitiim – Tõnu Narro, Mihkel Lember, Erik Liiv (Tehniline Direktor) – siis läksid ka need ümbermängimised suhteliselt rahulikult ja sujuvalt.

Milline on sinu lemmiktöö näitusel ja miks?
Lemmikutega on keeruline, meeldejäävamad tööd on minu jaoks nüüdseks seotud pigem planeerimise ja installatsiooniperioodi fookuspunktide, tehniliste aspektide ning tööde paigutusega ruumis. Mu positsioon on tugevalt kujundaja oma ning sellest on raske eemalduda. Pärast näituse paigaldust saab suurest pildist detailirohke tervik ning igal tööl on minu jaoks lisaks töö enda sisule ja vormile ka näituse valmimisega kaasnenud nüansid. Näiteks meeldib mulle väga Sissy Westerbergi töö, mis kindlasti oleks olnud väga mõjus Kai ees tuule käes lehvimas, ent praktilistel põhjustel ning kunstniku soovil eksponeerisime selle siseruumis, kus Kai kunstikeskuse laeventilaatorid üleelusuuruses õhulist pesu vaikselt hõljuma panevad. Kohapeal valminud installatsioonide puhul, näiteks Helena Tuudelepa “Kookon”, ei oska ma nüüd enam vaadata installatsiooni ennast, nägemata kunstnikku, kes seda päevade kaupa koha peal valmistas. Ning installatsiooni mõttes keerukad ja aeganõudvad tööd, nagu Erin Dicksoni “Autentne Veneetsia lühter” ning Helen Lee “Alphabit” oma pikkade ja põhjalike juhtnööridega, mida me installatsioonimeeskonnaga hoolsalt järgisime, sest väliskunstnikud ei saanud sel aastal ise kohale tulla. Samuti tööd, mille puhul ootus nad transpordikastist välja võtta oli eriti suur, nagu esteetiliselt äärmiselt nauditavad Jiyong Lee klaasskulptuurid ning Ditte Hammerstrømi toolid.

Nii et lemmiktööd mul tõesti ei ole, küll aga on näitus tervikuna üks mu viimase aja lemmikuid. Kuraator Stine Bidstrup on teinud suurepärast tööd. Puhas rõõm on olnud olla osa selle näituse valmimisest.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

09/07/2021
8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitust laiendav kataloog on nüüd müügil, selle saab soetada SIIT.

Kataloogi juhatab sisse näituse kuraator Stine Bidstrupi mõtisklus triennaali keskmes oleva läbikumavuse teemal, millele järgneb peanäitusel osalevate kunstnike tutvustus koos kvaliteetse fotomaterjaliga. Lisaks on kataloogis toodud osalevate kunstnike peanäitusel esindatud teoste loetelu.

Kataloogi lõpuosas on kaks esseed. Arhitektuuri- ja kunstiajaloolane ning kuraator Ingrid Ruudi mõtestab essees „Elususe hetked“ näitusetöid ja esemekogemust üldse kui võimalust kogeda unikaalseid elususe hetki.

„Kogeda teoseid, esemeid ja materjale, mis on ambivalentsed, ebastabiilsed, haavatavad ja ajutised, tähendab märgata omaenda olemise ambivalentsust, mitmuslikkust, püsitust ja tingimuslikkust. See ei ole aga hirmu ja ebakindluse allikas, vaid võimaldab teistmoodi ja teravamalt tajuda oma olemist hetkes ja kokkupuudet teistega. Lasta lahti stabiilsuse ja tõsikindluse taotlusest võib aidata taasavastada imetlust ja rõõmu. Tajuda ennast kui ebatäielikku, osalist ja ajutist võimaldab suhelda teistega – nii inimeste kui esemete maailmaga – võrdsemalt ja vähem hierarhiliselt.“ (väljavõte Ingrid Ruudi esseest)

Taani Kuningliku Akadeemia arhitektuuriajaloolase dr. Martin Søbergi essee „Valgusest küllastunud. Arhitektuurist ja läbikumavatest materjalidest“ lahkab läbikumavust arhitektuuriajaloos. Essee on illustreeritud rohkete fotodega.

„Arhitektuur kombineerib materjale, mis loovad erinevaid efekte, eripärast atmosfääri ning kohanevaid ja voolavaid ruume. Läbikumavuses on olulisel kohal mitmetimõistetavus, hägusus ja hajutatus, ning just sellest sünnibki midagi täiesti uut ja valgusest küllastunut.“ (väljavõte Martin Søbergi esseest)

Kataloog on paralleelselt eesti ja inglise keeles. Selle koostas Keiu Krikmann ning kujundas Tuumik Stuudio.

Kataloog maksab 25 eurot, lisandub saatmiskulu. Tellimiseks kirjutage palun info@trtr.ee.

Anu Almik