Kai kunstikeskuses 15. augustini üleval olevat 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitust „Kumab läbi“ pildistas Hedi Jaansoo. Oma silmaga saab näitust vaadata kolmapäevast pühapäevani kell 12-19. Kolmapäeviti pääseb näitusele soodushinnaga, täpsem külastajainfo ja kaart kohaletulekuks siin.
28/05/2021
Homme, 29. mail avab Kai kunstikeskuses külastajatele uksed rahvusvaheline rakenduskunsti näitus „Kumab läbi”. Läbi suve kestvat 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali saadab mahukas satelliitprogramm, mille mitmed näitused avatakse täna.
15. augustini lahti jääva peanäituse teemaks on läbikumavus – läbipaistvuse ja läbipaistmatuse vahele jääv salapärane ala, mis võib olenevalt kontekstist paljastada midagi varjatut või varjata midagi näiliselt nähtavat.
„Lähtuvalt teemast on näitusel töid, mis mängivad optilise fenomeniga, aga tegeletakse ka läbikumavusega ühiskondlikes kokkulepetes, poliitikas, suhetes,” sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen. „Kunstnikud on harjunud end mingi kindla materjali kaudu väljendama, aga nad töötavad ideega. See on selle näituse puhul olulisemgi kui konkreetse töö rakenduslik väärtus.“
Näituse „Kumab läbi” pani kokku Taani kunstiajaloolane, klaasikunstnik ja õppejõud Stine Bidstrup. Tema valis välja 21 kunstnikku, kes esitlevad kas oma varasemaid või spetsiaalselt triennaalile tehtud töid. „Valitud töid iseloomustab mängulisus, katsetamisind, kontseptuaalsus,” selgitas kuraator Stine Bidstrup. „Tegeletakse kohal- ja puuduoleku, privaatse ja avaliku, individuaalse ja kollektiivse, aja ja ajalisuse, poliitika ja keele, materjalide kaduvuse ja struktuurivigadega.”
Peanäituse kõrval on rakenduskunsti triennaalil ka mahukas satelliitprogramm, mis pakub ehte- ja klaasikunsti, kohaspetsiifilisi installatsioone ja eri kunstiliike siduvaid ettevõtmisi. Nii näiteks avatakse täna Tanel Veenre näitus „Organ“ Temnikova & Kasela galeriis ning Grusbeke-taguses tornis (Laboratooriumi 33) esitlevad oma teoseid Kadri Mälk, Julia Maria Künnap ja Kai Koppel. A-galerii Seifis on avatud Ilona Treimani isikunäitus „Tuli“.
Okapi galeriis ühendavad Rait Prääts ja Gleb Divov klaasikunsti liitreaalsusega ning Balti Manufaktuuris saab näha EKA disaini ja rakenduskunsti tudengite grupinäitust „Fantasmagooria“. Viimases osalevad ehte-, sepa-, keraamika- ja klaasi eriala magistritudengid.
Näitus „Kumab läbi” Kai kunstikeskuses (Peetri 12, Noblessneri sadamalinnak) on avatud 29. maist 15. augustini, kolmapäevast pühapäevani kell 12-19.
Sel laupäeval, 29. mail kell 13 teeb kuraator soovijaile näitusel tuuri (inglise keeles), vajalik on eelnev registreerumine siin. Kuraatori assistent Keiu Krikmanni eestikeelsel näitusetuuril saab osaleda järgmisel laupäeval, 5. juunil kell 13.
Näitusel „Kumab läbi“ osalevad kunstnikud on: Linda Aasaru (Eesti), Andrew Bearnot (USA), Erin Dickson (Suurbritannia), Ditte Hammerstrøm (Taani), Heidi Bach Hentze (Taani), Sandra Kosorotova (Eesti), Eeva Käsper (Eesti), Julia Maria Künnap (Eesti), Helen Lee (USA), Jiyong Lee (USA), Eve Margus-Villems (Eesti), Reinoud Oudshoorn (Holland), Julija Pociute (Leedu), Helena Tuudelepp (Eesti), Sandra Vaka (Norra), Hanna-Maria Vanaküla (Eesti), Sissi Westerberg (Rootsi), Karlyn Sutherland (Suurbritannia), Grethe Sørensen (Taani) ja Wang & Söderström (Rootsi/Taani).
Triennaali korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus.
25/05/2021
Sel laupäeval, 29. mail avatakse Kai kunstikeskuses rahvusvaheline rakenduskunsti näitus „Kumab läbi”. 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel esitlevad oma töid 21 kunstnikku Põhjamaadest, Suurbritanniast, Hollandist, USAst, Leedust ja Eestist.
„Soovime selle näitusega aidata kaasa rakenduskunsti arengule ning näidata, et tarbekunstnike loomingus on olulisel kohal läbimõeldud idee ja soov kaasa rääkida ühiskondlikult olulistel teemadel,” sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen.
Näituse „Kumab läbi” pani kokku Taani kunstiajaloolane, klaasikunstnik ja õppejõud Stine Bidstrup. Näituse katusteema on läbikumavus – läbipaistvuse ja läbipaistmatuse vahele jääv salapärane ja mitmetähenduslik ala. Näha saab nii kohaspetsiifilisi teoseid, mis valmivad vahetult enne avamist, kui ka foto- ja videotöid, installatsioone, klaasist, portselanist või 3D-prinditud objekte, ehteid, mööblit jms.
„Näitusele valitud töid iseloomustab mängulisus, katsetamisind, kontseptuaalsus,” selgitas kuraator Stine Bidstrup. „Tegeletakse kohal- ja puuduoleku, privaatse ja avaliku, individuaalse ja kollektiivse, aja ja ajalisuse, poliitika ja keele, materjalide kaduvuse ja struktuurivigadega.”
Näitusel osalevad kunstnikud on: Linda Aasaru (Eesti), Andrew Bearnot (USA), Erin Dickson (Suurbritannia), Ditte Hammerstrøm (Taani), Heidi Bach Hentze (Taani), Sandra Kosorotova (Eesti), Eeva Käsper (Eesti), Julia Maria Künnap (Eesti), Helen Lee (USA), Jiyong Lee (USA), Eve Margus-V
illems (Eesti), Reinoud Oudshoorn (Holland), Julija Pociute (Leedu), Helena Tuudelepp (Eesti), Sandra Vaka (Norra), Hanna-Maria Vanaküla (Eesti), Sissi Westerberg (Rootsi), Karlyn Sutherland (Suurbritannia), Grethe Sørensen (Taani) ja Wang & Söderström (Rootsi/Taani).
Peanäituse kõrval on rakenduskunsti triennaalil ka mahukas satelliitprogramm, kuhu kuulub üle paarikümne näituse, installatsiooni ja eri kunstiliike siduva ettevõtmise üle Tallinna.
Näitus „Kumab läbi” Kai kunstikeskuses (Peetri 12, Noblessneri sadamalinnak) on avatud 29. maist 15. augustini, kolmapäevast pühapäevani kell 12-19. Triennaali korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus.
06/03/21
Seekordsele triennaalile lõid tunnuskujunduse Marje ja Martin Eelma graafilise disaini büroost Tuumik Stuudio. Kujundus mängib erinevate materjalide ja keskkondade piiride hägustamisega ning kasutab ka fragmente näitusetöödest.
Millega triennaali teema – läbikumavus – teie jaoks eeskätt seostus?
Kihid, aur, vesi. Sukeldumine teistesse materjalidesse. Isegi paralleelmaailmad, mis teinekord mõnest kirjandusteosest või filmist kummitama jäävad, võivad asetseda kihiti, üksteise sees või võrgustikuna. Selleks, et läbikumavus tekiks, peab olema rohkem kui üks keskkond ja need keskkonnad peavad üksteisega kuidagi kokku puutuma, aga ikkagi jääma eraldiseisvaks. Täielik sulandumine kaotab läbikumavuse.
Millest disaini loomine peale hakkas?
Seekordse triennaali kuraatori Stine Bidstrupi nägemus ja esmased vestlused näituse kujunduse autori Kärt Maraniga viisid meid vee kui materjali ja veepeegelduste radadele. Need saidki aluseks seekordse graafika loomisel. Mängisime nende mõtetega ja Kai keskuse asukoht mere ääres aitas kindlasti sellele mängule kaasa. Vesi on ühelt poolt läbipaistev aine, õhust sootuks erinev keskkond. Vee ja õhu piiril ja valguse kaasabil saavad võimalikuks olukorrad, kus vesi on ühel ajal nii läbipaistev kui meie maailma tagasipeegeldav. Vesi võib olla ka üsna dünaamilise olemusega ning siis tekivad liikuvad pildid. Vesi või mõni muu vedelik võib olla ka mingit tooni, aga ikkagi olla suurte sügavusteni läbipaistev.
Kujunduses on kasutatud ka fotosid triennaalile tulevatest töödest.
Triennaali kunstnike tööde kujutamine graafikaga käisikäes käis ka juba esimeste vestluste ajal ideena läbi ja jäi kuidagi väga tugevalt lõpuni välja, seega pidime sobitama need kihid omavahel kokku. Ühelt poolt voolav ja peegeldav pealiskiht, mis lõpuks jäi kasutusse voolava ning auruse kirjana, ning selle all valitud teosed või detailid neist. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö valmis tihedas koostöös triennaali tiimiga, laual oli mitmeid kavandeid, mis kõik tegelikult tegelesid üldjoontes sama teemaga, kuid erineval graafilisel moel. Lõpuks jäi sõelale variant, mis kõige laiema ringi mõtteid kõige selgemini väljendas. Veepeegeldusi pole kujunduses enam nii selgesti näha, kuid aurune kumav kiri meenutab siiski algset lainetavat veepinda.
Miks valisite n-ö signatuurtöödeks just need?
Valiku tegemise kriteeriumiteks olid esmalt foto sobivus näituse peateema kirjaga, aurune ja voolav kiri pidi jääma taustal loetav. Iga fotoga seda teha ei olnud võimalik. Lõpuks said valitud need fotod, mille peal kiri kõige paremini töötas.
Triennaali graafilises disainis on kasutatud järgmiste kunstnike teoseid: Wang & Söderström „Lameekraan“, Sandra Vaka „Kannud (mõru sidrun)“, Eeva Käsper “Sulgunud saladus” ja Grethe Sørensen „Lillebælt III“.
07/10/2020
Kuraator Stine Bidstrup valis välja kunstnikud, kes teevad kaasa 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel. Läbikumavuse fenomeni hakkavad lahkama 24 kunstnikku Põhjamaadest, USAst, Suurbritanniast, Hollandist, Eestist ja Leedust. Eestist valiti osalema seitse kunstnikku.
Taani klaasikunstniku, kunstiajaloolase ja õppejõu Stine Bidstrupi sõnul iseloomustab valitud kunstnikke tugev kontseptuaalne lähenemine, mängulisus ja valmisolek katsetada. “Saab näha nii päris uusi kui ka hiljuti valminud teoseid, mis ühendavad endas kujutava kunsti, rakenduskunsti ja disaini valdkonnad,” sõnas kuraator Stine Bidstrup.
“Triennaali peateemaks olevat läbikumavust käsitletakse mitme nurga alt – läbikumavus kui läbipaistvuse ja läbipaistmatuse vahel olev mitmetähenduslik ala, selle ilmingud keelekasutuses, poliitikas ja mujal,” kirjeldas kuraator.
Näitusel saavad esindatud olema erinevad valdkonnad, tehnikad ja materjalid: klaas, keraamika, põletamata savi, tekstiil, rõivad, fotograafia, skulptuur, installatsioon, ehted, kootud kangas, video, mööbel, 3D-printimine ja digitaalne disain.
Eestist valiti järgmisel aastal toimuvale Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusele Linda Aasaru, Eeva Käsper, Sandra Kosorotova, Julia Maria Künnap, Eve Margus-Villems, Helena Tuudelepp ja Hanna-Maria Vanaküla.
Teised valitud kunstnikud (tähestikulises järjekorras) on: Andrew Bearnot (USA), Phoebe Cummings (Suurbritannia), Erin Dickson (Suurbritannia), Ditte Hammerstrøm (Taani), Heidi Bach Hentze (Taani), Helen Lee (USA), Jiyong Lee (USA), Shari Mendelson (USA), Reinoud Oudshoorn (Holland), Julija Pociute (Leedu), Anne Vibeke Mou (Taani/Suurbritannia), Sandra Vaka (Norra), Sissi Westerberg (Rootsi), Karlyn Sutherland (Suurbritannia), Grethe Sørensen (Taani) ja Wang & Söderström (Rootsi/Taani).
8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus pealkirjaga “Kumab läbi” avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021 ning see jääb külastajatele avatuks 15. augustini 2021.
Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.
18/06/2020
Järgmise Tallinna rakenduskunsti triennaali kuraatoriks saab Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup, kelle pakutud kontseptsioon keskendub läbikumavuse fenomenile kaasaegses kunstis ja ühiskonnas laiemalt. 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021.
Stine Bidstrupi kuraatorikontseptsiooni keskmes olev läbikumavuse idee saab aluseks triennaali peanäitusele “Kumab läbi”, kus teeb kaasa paarkümmend kunstnikku. Neljandik neist valitakse välja Eesti kunstnike seast, selle tarvis teeb kuraator suvel Eestisse ka stuudiovisiite.
Triennaali peakorraldaja Merle Kasoneni sõnul võlus välja valitud kontseptsiooni puhul, et teema võimaldab suhestumist erinevatel rakenduskunsti valdkondadel, ent samuti selle laiem ühiskondlik kõlapind. “Nagu Stine välja tõi, siis olenevalt kontekstist võib läbikumavus paljastada midagi varjatut või varjata midagi näiliselt nähtavat,” selgitas Merle Kasonen.
Näiteks viitab Stine Bidstrupi sõnul laialdane klaasi kasutamine ja läbipaistvuse taotlemine kaasaegses linnakeskkonnas võimule ja majanduslikule jõukusele ning läbipaistvus võrdsustatakse avatusega. Samas võib selle taga – olgu siis arhitektuuris või poliitikas –, olla hoopis soov midagi varjata. “Sisse ja välja vaatamine ei toimu alati võrdsetel tingimustel – väline läbipaistvus võib endas peita kinniseid võimustruktuure ning hierarhiaid. Ka läbipaistmatus võib olla väärtus ning vahel lausa hädavajalik,” selgitab Stine Bidstrup, kes soovib oma kuraatorinäitusel keskenduda nende kahe ala vahele ehk läbikumavusele.
Taani klaasikunstnik, kunstiajaloolane ja õppejõud Stine Bidstrup uurib oma loomingus optilisi fenomene ning tõlgendab ja loob klaasskulptuuride, -installatsioonide ning videote kaudu utoopilisi arhitektuurseid visioone. Teda huvitab taju, konteksti ja vaatenurga mõju visuaalse info mõistmisele ning ka see, kuidas inimese silm ja aju tegelevad pidevalt ümbritseva määratlemise ja mõtestamisega.
Bidstrup on lõpetanud Rhode Islandi disainikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia disainikooli ning kunstiajaloo eriala Kopenhaageni Ülikoolis. Ta on õpetanud nii Taanis kui ka mujal riikides. Bidstrupi stuudio asub Kopenhaagenis, klaasi käib ta puhumas Rootsis. Teda esindavad Helleri galerii New Yorgis ja FUMI galerii Londonis.
8. Tallinna rakenduskunsti triennaal avatakse Kai kunstikeskuses Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus 28. mail 2021 ning see jääb külastajatele avatuks 15. augustini 2021.
Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.
Äsja lõppenud 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitust Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis külastas kolme kuu jooksul 4822 inimest.
Kõige enam kogunes publikut näitusele “Ajavahe. Time Difference” maikuus, mil seda külastas 2539 inimest. Oma suure panuse andis sealjuures 20. mail peetud muuseumiöö, mis tõi kaasaegse kunstiga tutvuma lausa 1750 inimest. Võrreldes eelmise triennaaliga aastal 2012/2013 sai seekordse triennaali peanäitusest osa ligi 2000 inimest rohkem.
7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” oli Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud 21. aprillist 23. juulini 2017. Seda saatis mahukas satelliitprogramm, kuhu kuulus 26 näitust, performance’it, avatud stuudiot ja installatsiooni üle Tallinna. Lisaks toimus kunsti kommunikatsioonile pühendatud seminar ning sai kohtuda peanäitusel osalevate kunstnikega.
Veel vaid 23. juulini saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali rahvusvahelist peanäitust “Ajavahe. Time Difference”. Laupäeval, 15. juulil ootab ees giidituur ning esmaspäeval, 17. juulil avatakse viimane satelliitprogammi näitus.
Koos giidiga saab näitust “Ajavahe. Time Difference” uudistada 15. juulil kell 12, kui leiutaja ja tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu avab 49 teose tausta mänguliste ja kaasavate meetoditega. Giidituur kestab umbes tunni. Osalemiseks tuleb osta muuseumipilet, mille eest saab külastada ka Eesti tarbekunsti uut ja uhket püsinäitust muuseumi teisel korrusel.
Rakenduskunsti triennaali saatva satelliitprogrammi viimase näitusena avatakse esmaspäeval, 17. juulil HOP galeriis Karin Kalmani puupõletusele pühendatud keraamikanäitus “Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi”. Karin Kalmani sõnul on maa, vee, puu ja tule looming ühelt poolt ammendamatu inspiratsiooniallikas, teiselt aga tema tööde teostamise otsesed vahendid. “Maa annab materjali, vesi ja tuli tööriistad, puit energia ja glasuuri,” sõnab Kalman. 1. augustini avatuks jääval näitusel HOP galeriis saab näha erinevates puuahjudes põletatud töid ja seda, milliseid efekte võivad anda ühed ja samad glasuurid.
7. Tallinna rakenduskunsti triennaal keskendub ajale – selle tajumise subjektiivsusele ja tasakaalu leidmise keerukale kunstile. Kui muidu teevad rakenduskunstnikud ikka “praktilisi” asju, millega “päris maailmas” ka midagi peale on hakata, siis triennaali peanäitusele valitud tööde puhul on rakenduslikkus tagaplaanil ning oluline on idee ja selle mõjus esitusviis. “Kunstnikud mõtestavad aega läbi materjali, mida nad kõige paremini tunnevad,” võtab teema kokku triennaali esinaine Merle Kasonen.
Triennaali peanäitusel “Ajavahe. Time Difference” on esindatud 49 kunstnikku 19 riigist. Rahvusvaheline žürii valis need välja 256 laekunud idee seast, valitute seas on ehte-, klaasi- ja tekstiilikunstnikke, keraamikuid, seppi ja eri distsipliine omavahel kombineerivaid loojaid. Eesti kunstnikest on näitusel oma töödega väljas Aet Ollisaar, Ivo Lill, Katrin Kabun, Krista Leesi, Maarit Helistvee, Nils Hint, Pille Kaleviste, Villu Plink ja Silja Saarepuu, Tanel Veenre, Eero Kotli ja rühmitus OTSE! (Annika Kedelauk, Nils Hint, Rainer Kaasik-Aaslav).
Näitus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai 17) jääb avatuks 23. juulini, muuseum ootab külastajaid kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.
Rakenduskunsti triennaal saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitalile, Hasartmängumaksu Nõukogule, Tallinna Kultuuriametile, DHL Estoniale, Raitwoodile, Espakile, Tuumik Stuudiole, trükikojale Paar, Pitzer Kolledžile USAst, Norwegian Craftsile, Kuninglikule Norra Saatkonnale ja paljudele teistele headele inimestele ja organisatsioonidele.
Juunis avatakse triennaali sateliitprogrammis ehtekunstnik Sarah Johnstoni isikunäitus ja tekstiilikunstnike grupi RXII ühisnäitus. Ksenja Kuligina avatud keraamikastuudios saab ka ise kätt proovida.
Sarah Johnstoni näitus “Armastajad ajas” on HOP galeriis avatud 1.-20. juunini. Näha saab 3D ehteseeriat “Kahendsüsteemid” ja digitaalmaali “Magades Vilhoga”. Sarah Johnston on Austraalia päritolu kunstnik ja disainer, kes elab hetkel Tallinnas ja õpib Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Tema teosed resoneeruvad sotsiaalmeedias toimuva suhtlusega.
Alates 22. juunist esitleb HOP galerii 21 aastat tagasi Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud tekstiilikunstnike loomingut. Näitusel “RXII. Kollaaž. 21 aastat hiljem” on esindatud Christel Allik, Mari Haavel, Kertu Sillaste, Riste Laasberg, Piret Valk ja Siiri Minka. Nii mõnigi neist kasutab tekstiilitehnikate kõrval ka teisi kunstimeediume, seega on tegemist kollaažiliku, mitmekihilise ja põneva kooslusega ühe kursuse kunstnike loomingust. Näha saab maali-, illustratsiooni- ja trükitehnikaid ning gobelääne. Näitus jääb avatuks 11. juulini.
Praktilisemat kaasalöömise võimalust pakub Ksenja Kuligina, kes avab 5.-16. juunini oma keraamikastuudio uksed (Tartu mnt 51-8a). Ksenja tutvustab keraamika aeganõudvaid tööprotsesse ja soovijad saavad ka ise kunsti teha. Õnnestunud asjad võib jätta stuudiosse põletamisse ja hiljem endale saada (põletamine sümboolse tasu eest, proovimine tasuta). Keraamikastuudio ootab külastajaid E-R kell 12-18 ja L-P kell 12-16.
Kunstinäituste vahepeal soovitame jalga puhata mõnes 17-st Tallinna kohvikust, kus pakutakse kohvi ja koogi kõrvale ka klaasikunsti. Projektis “Klaasikunst kohvikus. Ajavahe” kaasa löövaid kohvikuid ja kunstnikke saad täpsemalt avastada siit.
Varem avatud rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi näitustest võib juuli lõpuni vaadata ehtekunstnik Jaan Pärna isikunäitust “Õhku täis” ning tutvuda unikaalse kohvikumööbli seeriaga “plasticina/plastiliin” Eesti kaasaegse kunsti muuseumi kohvikus (Põhja pst 35). Rio de Janeiros ja Tallinnas baseeruva duo Retz&Sööt loodud kohvikumööbli seeria materjalina on duo kasutanud äraviskamisele minevat nõukogudeagset mööblit.
7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis üleval 23. juulini 2017. Näitust saab uudistada ka koos giidiga, eestikeelsed ringkäigud toimuvad 17.06, 1.07 ja 15.07 kell 12.00, juhendajaks tekstiilikunstnik ja leiutaja Kadi Pajupuu. Viimane venekeelne giidituur Laura-Marija Brunova juhendamisel leiab aset 8.07 kell 12. Giidituur kestab umbes tunni ja osalemiseks tuleb osta muuseumipilet.
Kui kaasaegne kunst huvitab, aga veidi ka hirmutab, siis on hea võimalus vaadata näitust “Ajavahe. Time Difference” koos giidiga. Ringkäigule on oodatud avatud meelega inimesed, eelteadmised kaasaegsest kunstist pole vajalikud. Giid aitab töödega suhestuda, tutvustab autorite tausta ja kasutab selleks ka mängulisemaid meetodeid. Jääb ka piisavalt aega omaette töid vaadata.
Eestikeelseid ringkäike juhendab tekstiilikunstnik ja leiutaja Kadi Pajupuu, venekeelseid kunstnik Laura Maria Brunova. Eestikeelsed giidituurid toimuvad 3. ja 17. juunil kell 12 ning seejärel 1. ja 15. juulil kell 12. Vene keelt kõnelev publik on oodatud giidituurile 3. juunil kell 14 ja 8. juulil kell 12.
Näitus “Ajavahe. Time Difference” on 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus. Seal on esindatud 49 tööd 19 riigi kunstnikelt – kõik tegelevad aja ja selle erineva tajumisega. Näha saab keraamikat, ehte-, tekstiili-, sepa- ja klaasikunsti, aga ka videoid ja suuremahulisi installatsioone. Giidituuril osalemine on tasuta, ent osta tuleb muuseumipilet (4/2 eurot), mille eest saab vaadata ka uut Eesti tarbekunsti püsiväljapanekut muuseumi teisel korrusel.
