pp/kk/e.l.e.l.

15/05/2024

Tallinna rakenduskunsti triennaalile kandideeris sel korral rekordiliselt 470 kunstnikku või kunstnike gruppi. Nende seast valiti välja 28, kelle teoseid saab näha Kai kunstikeskuses oktoobris avataval näitusel „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Kuni mai lõpuni on jätkuvalt oodatud sooviavaldused liitumaks triennaali satelliitprogrammiga.

Näituse kuraator Maret Sarapu sõnul andis sedavõrd aktiivne osavõtt hea ülevaate sellest, mis hetkel Põhjamaade ja Balti riikide kunstiväljal aktuaalne. „Silma jäi põnev materjaliotsing, aeganõudvate tehnoloogiate kasutamine, unustatud või põlatud materjalidele uute kasutusviiside leidmine,“ kommenteeris Sarapu. Kõige rohkem laekus konkursile installatiivseid teoseid, palju oli ka tekstiili või muid kiududest teoseid.

Rakenduskunsti triennaali peanäitusele valiti oma teostega 28 autorit või autorite gruppi, kelle käsitlus konstruktiivsusest intrigeeris kuraatorit enim. Valitud kunstnikud (tähestikulises järjekorras) on: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Hanne Haukom (Norra), Liisa Hietanen (Soome), Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė (Leedu), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti) ning ühise teosega esindatud kunstnikud Ellisif Hals, Yuvia Maini ja Cassius Lambert (Rootsi ja Norra).

Sel korral olid peanäituse konkursist oodatud osa võtma kunstnikud Balti- ja Põhjamaadest. Kõige aktiivsemat huvi näitasid üles soomlased, kust laekus 118 osalemissoovi. Eestist tuli 102, Rootsist 81, Norrast 64, Lätist 40 ja Leedust 39 osalussoovi. Tagasihoidlikum oli huvi Taanist ja Islandist ning mitmel juhul oli kunstnike gruppides liikmeid mitmest riigist.

Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ toimub Kai kunstikeskuses 5. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025.

Tavapäraselt saadab rakenduskunsti triennaali peanäitust ka mahukas satelliitprogramm, kuhu kuuluvad näitused, installatsioonid, performance’id ja muud ettevõtmised, mis haakuvad triennaali teemaga ja aitavad rakenduskunstile laiemat tähelepanu tõmmata.

Infot satelliitprogrammi sobivate tegevuste kohta oodatakse 31. maini 2024, osalemissoovist teada andmiseks tuleks ära täita vorm siin.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mille eesmärgiks on aidata kaasa aktuaalsete teemadega tegeleva rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali open call’ile laekus 470 osalussoovi. Kõige aktiivsemad olid meie põhjanaabrid soomlased – 118 taotlust, neile järgesid taotlused Eestist (102), Rootsist (81), Norrast (64), Lätist (40), Leedust (39), Taanist (17) ja Islandist (5). Oli ka gruppe liikmetega mitmest riigist. Suur tänu kõigile, oleme aktiivse huvi üle väga rõõmsad.

Kuraator Maret Sarapu teeb näitusele palutud teoste lõppvaliku 12. aprilliks, misjärel võtame ühendust ka kõigi kunstnikega. Nimekirja peanäitusele valitud kunstnikest avalikustame oma kanalites maikuu jooksul.

Esmases kommentaaris laekunud töödele tõi kuraator Maret Sarapu välja aktiivse materjaliotsingu. „Tegeletakse uute sümbiooside katsetamise või uute kasutusviiside leidmisega, otsitakse kohta põlatud või unustatud materjalidele. Näha on muret kestlikkuse, materjali eelneva ja järgneva elukaare pärast,“ sõnas ta.

Palju on kasutatud aeganõudvaid tehnoloogiaid, mis tõstavad esile küsimuse, kas käsitöö kui rahustav tegevus on baasvajadus või luksus. „Aeglases töös võetakse endale aega millegi, kellegi, endaga tutvumiseks, leinaks või palveks,“ näitlikustas ta. Veel jäi silma jäi tsüanotüüpia, žakaarkanga kudumise ja tikkimise populaarsus. Üsna palju laekus videoteoseid.

Materjaliti välja tuues esitati palju tekstiili teoseid. Kõige rohkem oli 470 töö seas siiski installatiivseid teoseid, kus üht ja ainust põhimaterjali on raske esile tuua.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on Kai kunstikeskuses avatud 5. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

22/01/2024

Tallinna rakenduskunsti triennaal kuulutab välja avatud konkursi, et leida osalejaid triennaali tänavusele peanäitusele „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Samuti on oodatud sooviavaldused, löömaks kaasa triennaali sügistalvises satelliitprogrammis.

Järjekorras juba 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusele oodatakse kunstnikke Balti- ja Põhjamaadest. Näitus pannakse kokku avatud konkursile laekunud tööde ja kuraatori poolt otse kutsutud kunstnike teoste põhjal.

Seekordse triennaali kuraatoriks on klaasikunstnik Maret Sarapu, kes on fookusteemaks valinud konstruktiivsuse, ülesehitamise, lahenduste suunas liikumise. „Minu jaoks on konstruktiivsus eeskätt valmisolek eksperimenteerida, otsida ootamatut koostööd, uuendada ja luua midagi uut,“ sõnab kuraator. „Konstruktiivsus võib ilmneda siis, kui vahendeid on vähe, energia on otsakorral või kui on teadvustatud üksteise säästmise vajadus. Samas võib see olla ka loomupärane mõtteselgus. Konstruktiivsus ei ole “osutamine ühiskonna valupunktidele” ja siis pidama jäämine, punkti panemine. Seega ootame näitusele töid, mis näitavad meile isiklikke või kollektiivseid võtteid lahenduste suunas liikumisel.“

Avatud konkursist on oodatud osa võtma nii üksikisikud kui ka grupid rakenduskunsti erinevatest valdkondadest. Näitusele on oodatud tööd nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Täpsem info konkursi tingimuste ja tänavuse triennaali teemafookuse kohta on leitav SIIT. Osalemissoove triennaali peanäitusele oodatakse kuni 15. märsini 2024 ning oma töö saab esitada Typeformi keskkonna kaudu SIIN.

Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ avatakse Kai kunstikeskuses 4. oktoobril 2024 ning see jääb avatuks 16. veebruarini 2025.

Tavapäraselt saadab rakenduskunsti triennaali peanäitust ka satelliitprogramm, kuhu kuuluvad näitused, installatsioonid, performance’id ja muud ettevõtmised, mis haakuvad triennaali teemaga ja aitavad rakenduskunstile laiemat tähelepanu tõmmata.

Infot satelliitprogrammi sobivate tegevuste kohta on oodatud 15. maini 2024 meiliaadressil info@trtr.ee. Välja palutakse tuua sündmuse toimumise aeg, koht ja lühikirjeldus. Rakenduskunsti triennaal paneb saabunud ettepanekute põhjal satelliitprogrammi kava kokku hiljemalt 2024. aasta sügiseks. Trienaal tutvustab satelliitprogrammi oma kanalites ja teavitustegevuses, ent ei saa paraku pakkuda projektidele (kaas)rahastust.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mille eesmärgiks on aidata kaasa aktuaalsete teemadega tegeleva rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

05/01/21

Tallinna rakenduskunsti triennaal pikendab nädala võrra tähtaega, mil ootab infot oma satelliitprogrammi sobituvate sündmuste kohta. Seekordse triennaali teemaga (läbikumavus) haakuvate näituste või muul moel rakenduskunsti valdkonda tutvustavate ettevõtmiste kohta oodatakse infot neljapäeva, 14. jaanuarini. Palun saatke oma sündmuse toimumise aeg, koht ja lühikirjeldus aadressile info@trtr.ee.

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Kumab läbi” avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021 ning see jääb avatuks 15. augustini 2021. Satelliitprogrammi sobivad näitused, performance’id, installatsioonid ja muud ettevõtmised, mis toimuvad Tallinnas selle aasta mai algusest augusti lõpuni. Triennaal tutvustab satelliitprogrammi oma kanalites ja teavitustegevuses, ent ei saa paraku pakkuda projektidele (kaas)rahastust.

Seekordse triennaali peanäituse paneb kokku kuraator, Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup, kes valis sinna teosed 24 kunstnikult üle kogu maailma. Näitus hõlmab rakenduskunsti eri valdkondi ja keskendub läbikumavuse loomingulisele ja kriitilisele potentsiaalile kaasaegses rakenduskunstis. Eesti kunstnikest teevad triennaali peanäitusel kaasa Linda Aasaru, Eeva Käsper, Sandra Kosorotova, Julia Maria Künnap, Eve Margus Villems, Helena Tuudelepp ja Hanna-Maria Vanaküla.

Eelmise, 2017. aastal toimunud Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitust saatvasse satelliitprogrammi kuulus 26 näitust, performance’it, avatud stuudiot ja installatsiooni üle Tallinna. Triennaali peanäitust külastas kolme kuu jooksul ligi 5000 inimest, koos satelliitprogrammiga sai triennaalist osa hinnanguliselt 30 000 inimest.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

29/10/2020

Järgmisel aastal toimuv 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal ootab kunstnikke kaasa lööma satelliitprogrammis. Infot triennaali teemaga haakuvate näituste või muul moel rakenduskunsti valdkonda tutvustavate ettevõtmiste kohta oodatakse 7. jaanuarini 2021.

Satelliitprogrammi sobivad triennaali esinaise Merle Kasoneni sõnul näitused, performance’id, installatsioonid ja muud ettevõtmised, mis toimuvad Tallinnas järgmise aasta mai algusest augusti lõpuni. “Triennaali peanäitust saatev satelliitprogramm võimaldab rakenduskunsti valdkonnale rohkem tähelepanu tõmmata,” sõnas Merle Kasonen. “Publikule avaneb kogu programmi külastades laiem pilt kaasaegse rakenduskunsti hetkeseisust, sellest, millega erinevates meediumites töötavad kunstnikud tegelevad ning mis on olulised suunad. Ühtse programmi kaudu saab külastaja parema ülevaate toimuvast ning erinevate sündmuste kaudu võimendub ja mitmekesistub saadud elamus.”

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Kumab läbi” avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021 ning see jääb avatuks 15. augustini 2021. Satelliitprogramm kestab maist augustini.

Triennaali peanäituse paneb kokku kuraator, Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup, kes valis sinna teosed 24 kunstnikult üle kogu maailma. Näitus hõlmab rakenduskunsti eri valdkondi ja keskendub läbikumavuse loomingulisele ja kriitilisele potentsiaalile kaasaegses rakenduskunstis. Eesti kunstnikest teevad triennaali peanäitusel kaasa Linda Aasaru, Eeva Käsper, Sandra Kosorotova, Julia Maria Künnap, Eve Margus-Villems, Helena Tuudelepp ja Hanna-Maria Vanaküla.

Eelmise, 2017. aastal toimunud Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitust saatvasse satelliitprogrammi kuulus 26 näitust, performance’it, avatud stuudiot ja installatsiooni üle Tallinna. Triennaali peanäitust külastas kolme kuu jooksul ligi 5000 inimest, koos satelliitprogrammiga sai triennaalist osa hinnanguliselt 30 000 inimest.

Infot 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi sobivate ettevõtmiste kohta oodatakse 7. jaanuarini 2021 aadressile info@trtr.ee. Palume välja tuua sündmuse toimumise aeg, koht ja lühikirjeldus. Rakenduskunsti triennaal paneb saabunud ettepanekute põhjal satelliitprogrammi kava kokku 2021. aasta alguses. Trienaal tutvustab satelliitprogrammi oma kanalites ja teavitustegevuses, ent ei saa paraku pakkuda projektidele (kaas)rahastust.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

2017. aasta kevadel toimuva rahvusvahelise 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäituse avatud konkurss lõppes 10. oktoobril. Konkursile esitati 256 tööd/töödeseeriat, kokku 243 kunstnikult/disanerilt 32 riigist. Lähipäevadel koguneb viieliikmeline rahvusvaheline žürii, et valida esitatud tööde hulgast välja peanäitusel eksponeeritavad tööd.

Žüriisse kuuluvad kunstikriitik ja toimetaja André Gali Norrast, klaasikunstnik ja õppejõud Sarah Gilbert Ameerika Ühendriikidest, filosoof, kriitik ja õppejõud Eik Hermann Eestist, galerist, kriitik ja õppejõud Keiu Krikmann Eestist ning ehtekunstnik ja õppejõud Eija Mustonen Soomest. Tööde valik on anonüüme ning osalejaid teavitatakse otsusest hiljemalt 21. novembril 2016. aastal.

Triennaali peanäituse avatud konkursist olid oodatud osa võtma üksikisikud ja grupid kõigilt rakenduskunsti ja disaini erialadelt. Oodatud olid nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul tööd teemadel, mis seonduvad aja, tempo, erinevate ajakäsitluste ja -mõistetega mis tahes võtmes.

Triennaali peanäitus teemal “Ajavahe. Time Difference” avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21. aprillil 2017. aastal.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

2017. aasta kevadel toimuva rahvusvahelise 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali teemaks on “Ajavahe. Time Difference”: uuritakse aega ja selle erinevaid käsitlusi. Hetkel on kunstnikele ja disaineritele, kes rakenduskunsti vallas tegutsevad, avatud triennaali peanäitusel osalemise konkurss, ning andmaks osalejatele rohkem ettevalmistusaega, pikendasid korraldajad peanäitusel osalemise avalduste esitamise tähtaega 10. oktoobrini 2016.

Triennaali esinaise, ehtekunstnik Merle Kasoneni sõnul on suur ajakulu ning sellest tulenev mõtestatud ajakäsitlus kindlasti üks erinevaid rakenduskunsti erialasid siduv ühisjoon. “Praegune ajahetk tundub olevat kahe maailmavaate ristumismoment. Kiirmood ja muu kiirtarbimine – ning sellest tulenev masstootmine – on vähemalt vastutustundliku ja suuremat pilti omava inimese silmis oma aja ära elanud, otsitakse uusi suundi ja väljundeid. Rakenduskunstis on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu ajakäsitlus muutunud – nii kavandamises, teostamises kui esitlemises, ja triennaal peanäitus annab võimaluse nende muutuste erinevaid tahke loomingu vormis läbi mõelda.” ütleb Kasonen.

Avatud konkursist triennaali peanäitusel osalemiseks on osa võtma oodatud üksikisikud ja grupid kõigilt rakenduskunsti ja disaini erialadelt. Näitusele on oodatud nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul tööd teemadel, mis seonduvad aja, tempo, erinevate ajakäsitluste ja -mõistetega mis tahes võtmes.

Täpsem info konkursist on siin. Esita oma töö läbi Defolio (tähtaeg 10. oktoober, 2016)

Tallinna rakenduskunsti triennaal on 1979. aastal loodud rahvusvaheline kunstisündmus. Triennaali eesmärk on pakkuda uut, aktuaalset ja ootamatut fookust, mille abil lähemalt vaadelda nüüdisaegseid rakenduskunsti- ja disainipraktikaid võimalikult laial skaalal. Triennaal on alati koondunud põhinäituse ümber ning teema lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks toimub hulgaliselt lisaüritusi. Triennaali korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus.

Lisainfo:

Merle Kasonen
Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühenduse esinaine
merle@trtr.ee
+372 528 1637

Anu Almik