8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Kumab läbi” toimus Kai kunstikeskuses 29.05–15.08.2021. Rahvusvahelise kuraatorinäituse pani kokku Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup. Näitus hõlmas eri rakenduskunsti valdkondi ning see keskendus läbikumavuse loomingulisele ja kriitilisele potentsiaalile kaasaegses tarbekunstis. Näitusest võttis osa paarkümmend kunstnikku, neist ligi veerand Eestist. Lisaks peanäitusele toimus hulgaliselt lisaüritusi: kuraatori- ja giidituurid ning satelliitprogrammi näitused. Triennaali saatis mahukas kataloog.

Stine Bidstrup: “2021. aasta Tallinna rakenduskunsti triennaal tõi esile läbikumavuse loomingulise ja kriitilise potentsiaali. Olenevalt kontekstist võib läbikumavus paljastada midagi varjatut või varjata midagi näiliselt nähtavat. Seda võib mõista muutlikkusena, mis on täis korrastatud protsesside potentsiaalset energiat. See ei ole pelgalt vastaspoolustele üles ehitatud; see on vastassuunaline vool läbi mitmuste ning nähtavuse nüansside ja nende puudumise. See on pigem millekski saamine kui miski olemine.”

Kuraator: Stine Bidstrup
Töögrupp: Merle Kasonen, Anu Almik, Katre Ratassepp, Keiu Krikmann, Maret Sarapu

2017. aastal toimunud 7. Tallinna rakenduskunsti triennaal „Ajavahe. Time Difference“ ärgitas mõtisklema aja üle.  Kui Kreeka mütoloogias kujutati aega vana targa mehe, halli habemega Chronosena, siis tema tänapäevane personifikatsioon tundub olevat noorem, närvilisem ja alatasa kuhugi tormav tuulepea. Seejuures on ühtviisi negatiivse varjundi saanud nii kiirus (liigne pealiskaudsus) kui ka selle vastandiks olev aeglus (mahajäämus). Ajataju on siiski alati subjektiivne – aja kulgemise tempo ja tähenduse panevad paika meie endi valikud ja väärtussüsteem.

7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel uurisid tarbekunstnikud ja disainerid aja erinevaid käsitlusi esemelise maailma kaudu. Esindatud oli keraamika, ehte-, klaasi-, tekstiili- ja sepakunst, traditsioonilisemate väikevormide kõrval ka videomeedium ja suuremad installatsioonid. Näitusel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis oli väljas 49 tööd kunstnikelt 19 riigist. Rahvusvaheline žürii valis need välja 256 avalikule konkursile esitatud töö seast. Näitusel eksponeeritud tööde hulgast valis žürii kolm preemiasaajat.

Lisaks peanäitusele oli triennaalil mahukas satelliitprogramm paljude isiku- ja grupinäitustega. Toimus kunsti kommunikatsiooni käsitlev seminar, sai kohtuda autoritega ning osaleda ekskursioonidel. Triennaali saatis mahukas kataloog.

Töögrupp: Merle Kasonen, Anu Almik, Katre Ratassepp, Keiu Krikmann, Linda al-Assi, Kertu Tuberg, Maarja Niinemägi, Ketli Tiitsar, Kristiina Nurk, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Kadi Pajupuu, Triin Jerlei

2012. aastal toimunud 6. Tallinna rakenduskunsti triennaali teema „Kogumise kunst“ töötas välja Love Jönsson Rootsist, kelle pikaajaline keskendumine nüüdisaegsele tarbekunstile ja disainile, tegevus kuraatori, kriitiku, lektori ja ajaloolasena ka rahvusvahelisel areenil on tähelepanuväärne. Valikut kutsuda kuraator väljastpoolt Eestit ajendas soov lisada üritusele rahvusvahelist mõõdet, laiendada nii kohalikke kui ka üldisi arusaamu tarbekunsti ja disaini mõtestamise võimalustest.

Love Jönsson: „Kogumine on üks inimtegevuse tahke, mis on jätkuvalt paeluv. Kogumisobjektiks võib olla mis tahes asi kasutatud argiesemetest kõige ihaldusväärsemate kunstiteosteni. Me kogume asju kui minevikku, nähes kogumises eluülesannet, või lihtsalt sellepärast, et ei saa teisiti. Iga kollektsioon loob sidemed kogutud esemete vahel, ent seab paika ka piirid selle kaudu, mis kogusse kuulub ja mis mitte. Seega suunab kogumine otsingutule – otseselt või kaudselt – asjadevahelistele suhetele. Pole vaja vist lisada, et see suunab ka meie tähelepanu inimkonna ja selle objektide vahelistele suhetele.“

Triennaali geograafiliste piiranguteta avalikul konkursil osales 515 kunstnikku, kokku 43 riigist. Nende hulgast valis viieliikmeline žürii välja 70 kunstnikku ja kutsus hiljem juurde viis kunstnikku. Lisaks triennaali põhinäitusele „Kogumise kunst“ toimus kolm satelliitnäitust „70 puuvillast kitlit“, „Kogumise kunst. Jagamise kunst“ ja „Corpus Container“ ning rahvusvaheline seminar ja kuntnike esitluspäev. Triennaali saatis mahukas kataloog.

Kuraator: Love Jönsson (SWE)
Korraldajad: Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Tiina Sarapu, Eeva Käsper, Kai Lobjakas (EST)

2009. aastal toimus Tallinna rakenduskunsti triennaal rahvusvahelisena viiendat korda. Triennaali teema ja kuraatori leidmiseks korraldas ühenduse juhatus kutsutud osalejatega konkursi, mille võitjaks valiti noor kunstnik ja disainer Kärt Maran projektiga “Know How”. Näitus püstitas provokatiivse küsimuse, mis on tarbekunsti essents ja eesmärk ning kas kiivalt enda teada hoitavast oskusteabest ning kunstniku minakesksusest sündivad taiesed on ainus loomeviis. „Know How“ oli eksperiment, mis püüdis tõestada, et hea disain ja rakenduskunst püsib ideel, mitte valmistamisviisi ja -oskuse enese teada hoidmisel – tulles nii omal moel tagasi tarbekunsti sotsiaalse loomuse juurde.

Triennaal järgis eelnenud aastate konkurss-näituse formaati. Triennaalile laekusid 142 kunstniku taotlused 28 riigist, kokku 176 tööd. Viieliikmeline žürii valis triennaali peanäitusele 38 kunstniku teosed. Lisaks peanäitusele toimus kaks satelliitnäitust „EKA Know How. See on imelihtne?” ja „Praktiline Kunst ja Kodu“ ning triennaali teemast lähtuv rahvusvaheline seminar ja kunstnike esitluspäev. Triennaali saatis mahukas kataloog.

Kuraator: Kärt Maran (EST)
Töögrupp: Ketli Tiitsar, Kai Lobjakas, Ele Praks, Tiina Sarapu, Kristi Paap (EST)

2006. aastal peeti Tallinna rakenduskunsti triennaal neljandat korda rahvusvahelisena. Baltimaade tarbekunstitriennaalidest (toimunud Tallinnas 1979. aastast peale) välja kasvanud kunstisündmus on tänaseks jäänud ainsaks geograafiliste piiranguteta kõiki tarbekunsti ja disaini erialasid hõlmavaks foorumiks Euroopas. Kui 2003. aasta näitus läks harjumuspärasest formaadist kõrvale, esitati 2000. aastal premeeritud kunstnike poolt valitud kunstnike töid, seminaril tehti aga eestikeskne tagasivaade tehtule ning tarbekunsti ja disaini suhetele, siis seekordsel triennaalil vaeti laiapõhjaliselt tarbekunsti ja disaini juuri, traditsiooni osa. Laialdane huvi triennaali vastu kunstnike hulgas ka vahepealsel kolmel aastal, kinnitas korraldajate veendumust sellise üritustesarja vajalikkusest. Näituste ja kataloogi vaatamise teeb kindlasti haaravaks uue teose kõrval eksponeeritud inspiratsiooniallika foto.

Ühtekokku laekus kunstnikelt 332 avaldust, kokku 27 riigist. Triennaali žürii tutvus laekunud 291 kunstniku osavõtuankeetidega anonüümselt ja valis triennaali põhinäitusel eksponeerimiseks välja 92 kunstniku enam kui 110 tööd (15 riigist). Lisaks põhinäitusele toimus kaks satellitnäitust „Teadus ja tänapäev“ ja „Kaks lähedast, argipäevale lähedal“ ning rahvusvaheline seminar ja kunstnike esitluspäev. Triennaali saatis mahukas kataloog.

Korraldajad: Ketli Tiitsar, Merike Alber, Elin Kard, Ülle Kõuts, Kai Lobjakas, Lennart Mänd, Ebe Nõmberg, Aigi Orav, Ele Praks, Tiina Sarapu (EST)

Tallinna rakenduskunsti triennaal toimus 2003. aastal rahvusvahelise näitusena kolmandat korda, kuid Baltimaade Tarbekunstitriennaalide traditsiooni jätkajana võis näitust juba kümnendaks lugeda. Näitus, pealkirjaga Lagedad Piirid on end sisetsensuurita jätnud vaataja määratleda.

Senise vaba registreerumisega ja geograafiliste piiranguteta harjumuspäraselt kõiki tarbekunsti valdkondi hõlmava näituse asemel otsustas Triennaali Ühendus koostada näituse kolme aasta taguse triennaali laureaatide ja nende poolt välja valitud kunstnike töödest. Neljal premeeritud kunstnikul Eija Mustonenil (ehe, Soome), Claus Domine Hansenil (keraamika, Taani), Audrius Janušonisel (keraamika, Leedu), Aigi Oraval (keraamika, Eesti) paluti oma tööde kõrval näitusele valida üks oma ja kaks teiste erialade esindajat, kel omakorda olid oma tööde valikul vabad käed. Vaba võimalus osalema valida ja kaugeltki mitte ainult tuttavaid kunstnikke enda kõrval näha inspireeris ja intrigeeris kõiki eelmisel triennaalil premeerituid. Kokku osales näitusel oma töödega 18 kunstnikku: keraamikud, tekstiili-, klaasi-, metallikunstnikud, tootedisainerid ja skulptor; Eestist, Leedust, Taanist, Rootsist, Soomest ja Hollandist.

Pealkiri Lagedad Piirid toimis selles kontekstis eelkõige ühise vundamendina, millelt jätkata mitmekihilist arutelu tarbekunsti ja disaini positsioonidest. Selleks, et tekitada Eestis laiema taustaga mõttevahetus hetkel nendes valdkondades olulistena näivate põhiküsimuste üle paluti ka näitusel osalevatel kunstnikel vastata enesemääratlemist puudutavatele küsimustele. Vastustega oli võimalik tutvuda nii näitusel kui ka kataloogis. Lisaks toimus seminar, kus arutati Eesti-keskselt tarbekunsti ja disaini valdkondi puudutavate ühisosade ja erinevuste teemadel, ning kunstnike esitluspäev. Trienaali saatis kataloog.

Kuraator: Ketli Tiitsar (EST)
Korraldajad: Ketli Tiitsar, Kai Lobjakas, Merike Alber (EST)

2000. aastal toimus Tallinna rakenduskunsti triennaal avatud konkurss-näituse formaadis. Teema töötas välja rühmitus F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar). Teemaks oli „Omand“, mida rühmitus laindas järgmiselt: lihtsamadki materiaalsed kehad muutuvad osaks isiklikust ruumist – neist saab valdus. Meeleolu, motivatsioonid, arusaamad muutuvad tegelikkuseks, materialiseeruvad füüsilises ruumis sellistena, nagu nad elavad tegija mõtetes. Kohtumisest sünnivad kinnismõtted, vajadus omada enda ümber kaua igatsetud objekte, ihaldatud asjade omamisest tekib emotsionaalne rahuldus, tegija jaoks küllastatud keskkond – embrüonaalne seisund.

Triennaalile laekus 257 kunstniku sooviavaldust 25 riigist. Rahvusvaheline žürii valis välja 74 osavõtjat kokku 19 riigist. Triennaali saatis kataloog.

Kuraator: rühmitus F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar) (EST)
Korraldajad: Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus (Lea Pruuli, Merike Alber) / F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar) (EST)

Esimene Tallinna rakenduskunsti triennaal toimus 1997. aastal. Näituse pealkiri „Tarbetud asjad“ sisaldas ühteaegu nii provokatsiooni kui võtit kaasaegse tarbekunsti mõtestamiseks. Funktsionaalsete ja praktiliste esemete loomine on tootedisaini valdkond. Tarbekunstile on aga siiski pidevalt, paralleelselt selle eemaldumisega tarbelisusest, esitatud tingimusi, milleks ja milline ta peab olema ning kõige sagedamini on tema missioonina nähtud alternatiivi disainitud massitarbekaubale. Näituse eesmärk oli tuua vaatajani tarbekunst, rõhuga sõna teisel poolel, see on eelkõige eseme- ja materjalikunst, mis esitab ideid ja edastab sõnumeid ning mille puhul küsimust loodud eseme-objekti tarvilikkusest või tarbetusest ei eksisteerigi.

Triennaali üleskutset võttis kuulda 304 kunstnikku 26 riigist, nende hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 79, kokku 16 rahvuse esindajat. Triennaali saatis kataloog.

Kuraator: Lea Pruuli (EST)
Korraldajad: Lea Pruuli, Merike Alber, Katrin Pere (EST)