Kunstnikud: Christel Allik (EST), Katrin Amos (EST), Hanne Bertelsen (DK),
Irena Biechonska (IL), Dorota Bielas (IL), Alvaro Botella (ES), Eglé-Ganda Bogdaniené (LT), Esther Brinkmann (CH), Gatis Buravcovs (LV), Astrid Bärndal ( DE), Bjarne Christensen (DK), „Ciempiés“ – K. Kinnander (ES), Jadwiga Drewinski (DE), Gabriela Felgenträger (DE), Felix Flury (CH), Ulla Fogelholm (FI), Elita Freimane (LV), Ona Grigaité (LT), Gudrún Gunnarsdóttir (IS), Eero Haikala (FI), Sari Hedman (FI), Mirja Mikkonen-Huhtela (FI), Rytas Jakimavičius (LT), Inese Jakobi (LV), Kaarin Bonde Jensen (FI), Raija Jokinen (FI), Elna Kaasik (EST), Aino Kajaniemi (FI), Silvi Kalda (EST), Viivi-Ann Keerdo (EST), Kaarina Kellomäki (FI), Signe Kivi (EST), Vladimir Klein (CZ), Eve Koha (EST), Karol Krčmár (SK), Anka Kröhnke (DE), Marita Kulvik (FI), Janis Kupčs (LV), Minako Kusama (JP), Ülle Kõuts (EST), Ivi Laas (EST), Eero Lintusaari (FI), Åse Ljones (NO), Velga Lukaža (LV), Sara F. A. McDonald (GB), Iveta Miháliková (SK), Judith Morgan (AU), Eija Mustonen (FI), Kadri Mälk (EST), Lennart Mänd (EST), Irene Nordli (NO), Baiba Osíte (LV), Marja Palmujoki (FI), Kaie Parts, (EST), Katrin Pere (EST), Marjukka Pietiäinen (FI) ,Valda Podkalne (LV), Ulla Pohjola (FI), Paulina Eglé Pukyté (LT), Zaiga Putrama (LV), Mari Pärtelpoeg (EST), Ülle Rajasalu (EST), Kaire Rannik (EST), Timo Rytkönen (FI), Mare Saare (EST), Livia Slizova (SK), Anu Rank Soans (EST), Junko Tanaka (JP), Ulla Torop (EST), Annaliisa Troberg (FI), Irmeli Vaher (EST), Maria Valdma (EST), Larissa Vanninen (FI), Vesa Varrela (FI), Dzintra Vilks (LV), Õnne Õunap (EST), Dorothee Wenz (DE)

Esimene Tallinna rakenduskunsti triennaal toimus 1997. aastal. Näituse pealkiri „Tarbetud asjad“ sisaldas ühteaegu nii provokatsiooni kui võtit kaasaegse tarbekunsti mõtestamiseks. Funktsionaalsete ja praktiliste esemete loomine on tootedisaini valdkond. Tarbekunstile on aga siiski pidevalt, paralleelselt selle eemaldumisega tarbelisusest, esitatud tingimusi, milleks ja milline ta peab olema ning kõige sagedamini on tema missioonina nähtud alternatiivi disainitud massitarbekaubale. Näituse eesmärk oli tuua vaatajani tarbekunst, rõhuga sõna teisel poolel, see on eelkõige eseme- ja materjalikunst, mis esitab ideid ja edastab sõnumeid ning mille puhul küsimust loodud eseme-objekti tarvilikkusest või tarbetusest ei eksisteerigi.

Triennaali üleskutset võttis kuulda 26 riigist 304 kunstnikku, nende hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 79, kokku 16 rahvuse esindajat. Triennaali saatis kataloog.