Ühes Tartu sepikojas said kokku kolm ehtekunstnikku, Katarina Kotselainen, Kalle Kotselainen ja Jens A. Clausen, et sepistada nuge, ehteid ja objekte. Materjalidena kasutasid nad erinevaid metalle nagu Damaskuse teras, roostevaba teras ja hõbe, kuid ka puit, sarv ja luu. Näituse pealkiri “Tera” on mitmetähenduslik: tera kui noatera, samuti kui sepistamisel tekkiv materjali ülejääk, mida kunstnik kutsub teraks. Nii väikesest kogusest ei jagu enam noatera valmistamiseks, küll aga saab teha teisi väiksemaid objekte ja ehteid.