Ellujäämispraktika: põimimine ja rööprähklemine - Tallinna rakenduskunsti triennaal

Otsi

Meie närvilisel ajal on aeglane elu ja oma tegemiste üle rõõmu tundmine julge ja ilus filosoofia. Kuidas seda rõõmu saavutada? Minu retsept on näiliselt vastuoluline: see on võimalik ka rööprähklemisega ja väga erinevaid praktikaid omavahel põimides. Life coach’i ehk kootsina kinnitan, et tegu võib olla väga meeldiva hedonistliku elustiiliga. Inimene peab leidma valdkonnad ja teemad, mis talle korda lähevad. Olgu selleks ühiskondlik ebaõiglus, ehted või muistne keraamika. Minu põhiteemad on tootedisain, tarbekunst ja arhitektuur. Kirjutan kriitikat, artikleid ja raamatuid, toimetan, tegelen uurimistöö ja õpetamisega, kureerin näitusi, nõustan ja tegelen kommunikatsiooniga. See annab mulle vabaduse väljendada ideid ja tegutseda justkui misjonärina olukorras, kus puudub iseseisev professionaalne analüütiline rakenduskunsti- ja disainiajakiri või vastav telesaade.

Minu arust on väga suur probleem, et avalikkus ei tunne ära sisuturundust või ei teadvusta seda laadi artiklites esitatavat teavet kriitiliselt. Püüan pakkuda ja propageerida eetilist ning läbipaistvat lähenemist, kuid vahel võib see olla monoloog ja põhjustada palju vääritimõistmist. Eesti kontekstis ei ole eriti palju teavet disaini ja rakenduskunsti kohta ning kunstnikud ootavad eeskätt positiivset reklaami. Mõnele neist on kriitiline analüüs lausa tabu. Sellele vaatamata loodan, et me ei ela tõejärgsel ajastul ja mu püüdlus pakkuda sõltumatut vaatekohta ei ole liiga naiivne.

Mu esimene artikkel ilmus üle kahekümne aasta tagasi ning käsitles vaateakende väljapanekuid. Nüüd kirjutan raamatute kõrval pidevalt ajalehtedele, ajakirjadele ja veebikeskkondadele. Püüan oma publikut mõista ja neile värsket mõtteainet pakkuda. Suurema avatuse huvides üritan tundma õppida uut meediat, näiteks dokumentaal- ja sotsiaalmeediat. 2016. aastal kureerisin Tallinna Kunstihoones disaini- ja rakenduskunsti näitust „Idealistid“. Kutsusin osalema kunstnikke, keda ühendab soov oma loomingu kaudu võtta vastutus tarbimishulluse, ühiskondlike ja tööstuskatastroofide ning eetilise hoiaku kadumise eest ja ühtlasi parandada maailma.

Olen veendunud, et peame tegutsema ja seeläbi suudame muuta maailma.

Karin Paulus

Paulus on vabakutseline ajakirjanik ja uurija. Aastatel 2004–2014 oli ta Eesti Ekspressi toimetaja ja kolumnist. Temalt on ilmunud arvukalt raamatuid tootedisainist ja arhitektuurist. Paulus on kureerinud ka näitusi. Alates 1999. aastast on ta töötanud osalise tööajaga lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja mujal. Ta on ka Tallinna Disainiöö kommunikatsioonijuht. Karin Paulus on Eesti disainiauhindade jagamisel 2012. aastal valitud parimaks disainikriitikuks ning Eesti Arhitektide Liidu poolt 2007. aastal parimaks kriitikuks.